(Sphenisciformes) seltsi ainus sugukond. Pingviinlased on lennuvõimetud veelinnud, kellest enamik elab lõunapoolkeral, eriti Antarktikas. Pingviinlaste sugukonda kuulub kuus perekonda. Need on Aptenodytes, Eudyptes, Eudyptula, Megadyptes, Pygoscelis ja Spheniscus. 1.1.1 Aptenodytes Aptenodytes on lindude perekond pingviinlaste sugukonnast. Aptenodytes perekonda kuuluvad kaks liiki Kuningpingviin (Aptenodytes patagonicus) ja Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri). Fossiilse liigina kuulub Aptenodytes perekonda veel Aptenodytes ridgeni. 1.1.1.1 Kuningpingviin Kuningpingviini ladina keelne nimi on Aptenodytes patagonicus. Kuningpingviini iseloomulikeks tunnusteks on must pea ja oranzid laigud kõrvade juures. Kuningpingviinil on võimas nokk, mis on kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi
Nad elavad peaaegu eranditult lõunapoolkeral; ainult üks liik, Galapagose pingviin, on leitud ekvaatorist põhjas. Pingviinid on kohanenud elama vees. Pingviinide sulestik on kontrastne tume ja valge, ja nende tiivad on kujunenud lestadeks. Selline värvus aitab neil vee all kiiresti peituda ja taustaga kokku sulanduda. Pingviinid toituvad kaladest, kalmaaridest ja muust püütud saagist. Nad veedavad umbes pool elu maal ja pool ookeanis. Suurim elav liik on keiserpingviin (Aptenodytes forsteri): keskmine täiskasvanu on umbes 1,1 m pikk ja kaalub 35 kg või rohkem. Väikseim pingviini liik on väike sinine pingviin (Eudyptula minor). Pikkus umbes 40 cm ja kaalub 1 kg. (https://en.wikipedia.org/wiki/Penguin) Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinid pesitsevad kolooniatena
6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 4 Ajalugu Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased - Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston. Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas
metall, mille pind ei tumene hapnikurikkas keskkonnas ning sellele ei teki kriimustusi ega pragusid. Lisaks on ta vähe reaktiive . Pallaadium säilitab oma värvuse läbi aja. Pallaadiumi on sulamis 950/000. Tal on 6 stabiilset isotoopi massiarvudega 102, 104, 105, 106, 108 ja 110. Tema tihedus normaaltingimustel on 12,02 g/cm³ ja sulamistemperatuur 1555 Celsiuse kraadi. Avastamine Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat - 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis teatas
aga siis saabus tõeline buum ning Louis XVI tõstis ta "metallide kuninga" seisusse. Sajandeid asusid suuremad väljaspool LõunaAmeerikat olevad plaatina leiukoht venemaal. (http://www.euyouth.net/projects/keemia/index.php?sisu=elemendid&element=pt) Järgmised neli plaatinametalli avastasid 1803. aastal Briti teadlased Smithson Tennant ja Londoni Kuningliku Seltsi sekretär William Wollaston. Pallaadiumi avastamislugu algas aprillinaljaga. Aprillis 1803 ilmus Londonis tuntud Forsteri mineraalikaupluse aknale teade, et müüakse uut metalli pallaadiumi, hind 1 shilling graani (= 0,065 g) eest. See oli kui aprillinali, arvati, et "uus metall" on hoopis elavhõbeda ja plaatina sulam. Peatselt ilmus ajakirjas "Nicholson's Journal" teade, milles pakuti sellele, kes valmistab elavhõbedast ja plaatinast pallaadiumi, suurt preemiat 20 kuldnaelsterlingit, mis tolle aja vääringus vastas 168 grammile kullale. Preemiataotlejaid aga ei olnud. Siis
f 2011 Joonis 8. Ilukapsas (http://ivynettle.files.wordpress.com/2010/09/100_4361-brassica-oleracea- var-acephala.jpg) Ilunõges (Plectranthus) -suva ilunõges (P. forsteri sün. P. coleoides) Suva ilunõges kasvab nii päikese käes kui ka varjus, kuid väga varjulises kasvukohas lehed kahvatuvad. Lühiajalise läbikuivamise elab taim probleemideta üle, talub ka vihmaperioodi, kui vesi ei jää anumasse seisma, külmakraadid mõjuvad aga hukutavalt. Anumas tuleb jõulise kasvuga taime kindlasti väetada. Rippuv. Kasvatatakse enamasti anumates (amplitaim). Joonis 9. Suva ilunõges
Kõik tegelased ei saa tavaliselt olla karakterid, kõrvalisemad neist on sageli kujundatud tüübina. Ka pole tüübi - karakteri vahejoon nii tugev, et näitleja oma vahenditega seda nihutada ei saaks. Karakterit võib kehastada tüübina, tüübist aga mänguliste vahenditega kasvatada karakteri. Osalt ristub eelmise jaotusega (jaotus personifikatsioon, tüüp, mask, karakter) ühe- ja mitmemõõtmeline tegelaskontseptsioon. See eristus sai alguse E.M. Forsteri romaaniuurimusest (1927), mis tõi laialt käibele tähistused flat (lame) ja round (ümar) tegelaskujude iseloomustamiseks. Tegelane formeerub mäletatavasti vastandustes-kõrvutustes nähtavaks tulevate diferentseerivate tunnuste kogumina. Kui eristavaid tunnuseid on vähe, mõjub tegelane üheplaanilisena ("lamedana"), äärmustes taandub siluetiks või kõverdub karikatuuriks. Mitmemõõtmelisel tegelaskujul on palju isesuguseid tunnuseid ja omadusi, ta paigutub mitmesse paradigmasse.
annaabi.ee 
