Kiht ehk restkolletes, põletatakse puitu, turvast, kivisütt . Koksi põlemine toimub restil , lendosiste põlemine koldemahus. Kihtkolde iseloomulikuks jooneks on kütusekihi olemasolu, millesse puhutakse põlemisõhku Katla osa kus toimub kütuse põlemine nimetatakse koldeks. Koldes kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepinna veele. Kollete tööd iseloomustavad näitajad ·Kolde soojuskoormus ·Kolde forsseeritus ·Kolde mahuline erikoormus ·Kolde restipinna soojuslik erikoormus ·Katla kasutegur otsese bilansi järgi ·Katla kasutegur arvesta energiakulu kaudse bilansi järgi Kolde soojuskoormus (soojusvõimsus)- kütuse põlemisel ajaühikus eralduv soojushulk kW, Qkolle B Qat kus, B - kütuse kulu kg/s, Q- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg, Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2
Ka suuremale mootorile võib lisada turbo (või paar) ja siis on võimalik nautida nii töömahu kui ülelaadimise rõõme; tõsi, leppida tuleb suurema massi ja keerukusega. Seeeest pole karta, et viis, seitse või rohkemgi liitrit töömahtu allpool boostiläve autot üldse edasi viia ei taha; madala ülelaaderõhu ja boostiläve ning väikese lag'iga on võimalik saavutada 6001000+ hj võimsusi, lisaks tähendab madalam forsseeritus suuremat töökindlust. Ja kui eesmärgiks on lõppkiirusrekordid või veerandmiil, siis pole ka 1500, 2000 või isegi 3000+ hobujõudu võimatud pigem tuleb otsida viise, kuidas mootorist väändemomenti "välja häälestada", et jõuülekande ja raja võimalusi mitte ületada. V8 turboautod on juba näidanud päris häid tulemusi Bonneville'i lõppkiirusüritustel (495 km/h
Läbi küttepinna materjali, aga ka küttepindu katva välise ja sisemise sadestuste kihi kulgeb soojus soojusjuhtivuse teel. Kollete töö iseloomustamiseks kasutatakse mitmesuguseid näitajaid : Kolde soojuskoormus (soojusvõimsus)- kütuse põlemisel ajaühikus eralduv soojushulk kW, Qkolle = B Qat 6-1 kus, B - kütuse kulu kg/s, Qta- tarbimisaine alumine kütteväärtus kJ/kg, Kolde forsseeritus kolde ristlõikepinna ühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m2 Qkolle B Qat qA = = 6-2 A A kus A on kolde ristlõikepind m2. Kolde mahuline erikoormus kolde mahuühiku kohta ajaühikus eralduv soojushulk kW/m3 Q qV = kolle 6-3 V kus V on kolde maht m3.
silindrisse vähem õhku, mootori hüdrauliline karakteristika nihkub (µs on õhu mol. mass). arvestuslikust vasakule st. väiksema õhukulu piirkonda. Õhukulu Gs Kuna mootori forsseeritus (silindri võimsus) oleneb tema Seega kogu turbolaaduri kasutegur oleneb turbiini ja kompressori vähenemisega võib gaaside temperatuur enne turbiini isegi tõusta. ülelaadimisõhu rõhust, siis on selle näitajaks võetud nn. mootori efektiivsusest, tema täiuslikkusest ja järelikult ka hinnast, mille peab
annaabi.ee 
