A&C=1 1&1=1 6. Miks ei piisa PID regulaatori kasutamisel tavaliselt ainult proportsionaalse komponendi kasutamisest, vaid on vaja häälestada ka integraalne ja tuletuslik komponent? PID regulaator häälestatakse võimendustegurite Kp, Ki ja Kd valikuga. On võimalik luua regulaator, mille väljundfunktsioonis on ülekaalus üks selle komponentidest, kas P, või regulaator, kuid võib ka erinevate regulaatorite toimed omavahel tasakaalustada. Siirdeprotsesside kiirendamiseks (forsseerimiseks) tuleb suurendada Kp või Kd. Süsteemi staatiline viga väheneb aga Ki ja Kp suurendamisel. Teiselt poolt on võimendustegurite suurendamisel oht, et süsteem muutub mittestabiilseks ning seal tekivad sumbumatud isevõnkumised. 7. Selgitage peamised (materjali voogude) kulu reguleerimise põhimõtted. Missugune nendest on säästlikum ja miks? a) pumba tootlikkuse muutmine (pumba mootori pöörlemiskiiruse regul.) b) hüdraulilise takistuse muutmine
eestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks. Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Lõpuks Otepääl pastoriks saanud, lahkus Hurt tüli pärast Jakobsoniga Eestist ning töötas 1901. aastani Peterburis Eesti Jaani koguduse pastorina. Neil aastatel pühendas ta oma elu teadusele. Jakob Hurda elutee jõudis lõpule 13. jaanuaril 1907 Peterburis. Kasutatud kirjandus 1. http://haldjas.folklore.ee/rl/inste/era/ajal.htm 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt 3
Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult!" Tema eesmärgiks oli eestikeelse kultuuri ja rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne, ta võttis osa ka "Vanemuise" seltsi üritustest. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks. Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Sama kümnendi lõpul tekkisid Hurdale vastuolud C. R. Jakobsoniga. Vastuoludel arvatakse olevat mitu põhjust. Esiteks arvas Hurt, et Jakobson alahindab kiriku osa kultuurrahva kujunemisel ning suurt osa mängis ka see, et Hurt oli siiski suhteliselt sakslaste sõbralik, aga Jakobson oli oluliselt radikaalsem. Kuigi Hurt oli lõpuks siiski
rahvahariduse viimine kõrgele tasemele. Ta laiendas kümnest käsust neljanda(Sina pead austama oma ema ja isa.) mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. Jakob Hurt oli juba üliõpilasena ühiskondlikus elus väga aktiivne. 1872 sai temast Eesti Kirjameeste Seltsi (ÕES-i järglane) president. Seda ametit kasutas ta ära rahvaluule kogumise forsseerimiseks (kiirendamiseks). Lisaks rahvaluule kogumisele tegeles ta ka eesti keele ning kultuuri uurimisega. Hurt tegi kaastööd Jannseni ,,Eesti postimehele" ning Jakobsoni ,,Sakalale", puutudes viimase näol kokku rahvusliku liikumise radikaalse suuna esindajaga, kellega tekkis kohe tihe koostöö ja sõprus. Kuid nende vahel tekkisid tõsised lahkehelid ja 1880. aastal suundus Hurt elama Peterburgi. Seal ta
annaabi.ee 
