kes põhimõtteliselt ei räägi "võmmidele" tõtt ja ei karda enda paljastamist ega karistust, kroonilised alkohoolikud isiksuse degradeerumise staadiumis, aju ateroskleroosi põdejad, vaimselt alaarenenud isikud, vaimuhaiged, neurootikud ja psühhopaadid). Ilmneb, et detektor avastab kõige paremini normaalse, korraliku, õiguskuuleka inimese valetamise, kes üldse väga harva valetab ja seetõttu suurt häbitunnet ja erutust läbi elab. Testimise käigus formuleeritavate ja kasutatavate küsimuste puhul jääb väga palju otsi lahtiseks ja sõltub olulisel määral testi läbiviija kvalifikatsioonist. Omaette küsimuste ringi moodustavad aga vastumeetmed, mida saab kasutada valedetektori testi korral, sest need võivad olulisel määral vähendada vale avastamise efektiivsust. Vastumeetmed jagatakse laias laastus kaheks - esiteks füüsilised (nt keelde hammustamine, jalgade surumine vastu põrandat). Seda tehakse näiteks vastamisel kontrollküsimustele, et
lõpud. Nt võib ainsuse osastava lõpp olla da, -d, -t või hoopis puududa. 2) Erinevused tüvemuutustes: neid on kahte laadi, mitteastmevahelduslikud muutused (tüvevaheldused) ja astmevahelduslikud muutused (laadi- ja vältevaheldus). 35. Seosed vormide vahel. Noomeni põhi- ja peakäänded kogu vormistikus valitsevad suhteliselt kindlad kõik tüüpe haaravad seosed- on välja selgitatud vormid, mille alusel alati või enamasti moodustatakse teisi vorme selgelt formuleeritavate reeglite järgi. Põhivormid vormid, mille järgi enamikus tüüpides on võimalik moodustada kõik muud vormid. Peavormid vormid, mida kas üldse või ka ainult mõnes tüübis ei saa moodustada mingi põhivormi järgi. Noomeni põhikäänded ainsuse omastav, mitmuse omastav, mitmuse osastav (i-mitmuse käänete moodustamine) ja ainsuse osastav (t-lõpulise ainsuse osastavaga sõnadel on mitmuse omastavas tunnus te, d-lõpulise ja lõputa ainsuse osastavaga sõnadel
karistust, kroonilised alkohoolikud isiksuse degradeerumise staadiumis, aju ateroskleroosi põdejad, vaimselt alaarenenud isikud, vaimuhaiged, neurootikud ja psühhopaadid). Ilmneb, et detektor avastab kõige paremini normaalse, korraliku, õiguskuuleka inimese valetamise, kes üldse väga harva valetab ja seetõttu suurt häbitunnet ja erutust läbi elab. On küllalt tõenäoline, et sellise oskamatu valetaja saab ka ilma detektorita tuvastada. Testimise käigus formuleeritavate ja kasutatavate küsimuste puhul jääb väga palju otsi lahtiseks ja sõltub olulisel määral testi läbiviija kvalifikatsioonist (näit. milline küsimus on relevantne ja milline mitte?) Sarnaneb selles osas pigem kunsti kui teadusega. Omaette küsimuste ringi moodustavad aga vastumeetmed, mida saab kasutada valedetektori testi korral, sest need võivad olulisel määral vähendada vale avastamise efektiivsust. Vastumeetmed on tahtlikult, eesmärgipäraselt väljaarendatud tehnikad,
annaabi.ee 
