” Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn legal due dilligence), mis on juriidilises praktikas konstrueeritud ja sellisena kasutatav
Õiguse mõiste ja tähtsus. Kuidas defineerida õigust? Missuguste tunnuste alusel saab määratleda õigust? Õiguse tunnused. Õiguse mõiste selgub: õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. (Rosentau 2004, lk 27). Tänapäevane arusaam õigusest tähendab eelkõige õiguse käsitlemist normatiivse (siduva) kommunikatsiooni- ja sotsiaalstruktuurina, mida pole võimalik funktsionaalselt ja sotsiaalselt
" 175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses Mario Rosentau käsitluse kohaselt selgub õiguse mõiste: a) õiguse entiteetide (tunnuste) äratundmises ja kirjelduses, b) õiguse entiteetide (tunnuste) süstematiseerimises, c) seletustes õiguse multisubjektsuse tekkimise ja koosseisu kohta, d) õiguse entiteete iseloomustavate üksikute oluliste tunnuste (atribuutide) kirjeldustes ja definitsioonides, e) avastatud oluliste seaduspärasuste formuleeringutes, mis käsitlevad õiguse entiteetide teket, muutumist ja toimimist, f) üldistes hüpoteesides ja teooriates õiguse entiteetide kui sotsiaalsete nähtuste klassi tekkimisest, g) juristide ja õigusteadlaste analüüsides, süstematiseeringutes ja seletustes oma teadmiste allikate kohta. Seejuures on oluline, et eristatakse õiguse instituuti (nt abielu) ja juriidilist instrumenti (nt nn legal due dilligence), mis on juriidilises praktikas konstrueeritud ja sellisena kasutatav