Rakuteooria Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839, kuid tõendeid selle kohta, et rakk on elusorganismide oluline komponent, oli kogunenud juba varem. 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow. Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). Virchowi tähtsust rakuteooria arengus aitab mõista see, et Schleiden ja Schwann jõudsid küll järeldusele, et elusolendid koosnevad rakkudest, aga rakkude tekke osas nad
t. tal on elektritakistus. Juhi elektriline takistus sõltub märgatavalt juhi materjalist ja mõõtmetest (ristlõike pindala ja pikkus ) ning vähesemal määral temperatuurist. Erinevatel ainetel on elektritakistus erinev. Seda iseloomustab füüsikaline suurus, mida nimetatakse eritakistuseks. Aine eritakistuseks nimetatakse sellest ainest 1 m pikkuse ja 1 m 2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Täpsemaks formuleeringuks lisataks veel, et see toimub 20° C 10 juures, mida nimetatakse toatemperatuuriks. Eritakistust tähistatakse kreeka keelse tähega ( roo ) ja teadmetabelites antakse ristlõike pindala mõnikord mitte ruutmeetrites ( m 2 ), 2 vaid ruutmillimeetrites ( mm ), mis on SI süsteemi süsteemiväline mõõteühik Seega
Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest.