tasakaal informatsiooni jaotamiseks reeglite, klassifikatsiooni ja üksiksõnade (erandite) vahel. 20. Morfoloogilise klassifitseerimise aluseks olevad tunnused: Kõigi muutuvate sõnade kõigi vormide võrdlemise teel on välja selgitatud morfoloogilised tunnused, mille poolest sõnad üksteisest erinevad. Need on kõigepealt kahesugused: A. Erinevused morfoloogilistes formatiivides. (Eri sõnadel ja nende rühmadel võivad samades vormides olla erinevad morfoloogilised formatiivid - tunnused, lõpud (suures eesti keele grammatikas ja eesti keele käsiraamatus nimetatakse kõiki grammatilisi morfeeme tunnusteks, eristamata tunnuseid ja lõppe)). B. Erinevused tüvemuutustes. (Tüvemuutusi on kaht põhilist laadi: I. Mitteastmevahelduslikud muutused. II. Astmevahelduslikud muutused). -astmevahelduslikud tüvemuutused; Astmevahelduslike tüvemuutuste esinemise järgi jagunevad sõnad astmevahelduseta (I-V
Peab andma ülevaate ka selle süsteemi funktsioneerimisest, st iga sõna iga vormi moodustamisest ja analüüsist. Kõige ökonoomsem ja ülevaatlikum moodus morfoloogia kirjeldamiseks on sõnade jagamine morfoloogilisteks klassideks tüüpideks ja muutkondadeks. Klassifitseerimise aluseks olevad tunnused: 1) Erinevused morfoloogilistes formatiivides eri sõnadel ja nende rühmadel võivad samades vormides olla erinevad morfoloogilised formatiivid - tunnused, lõpud. Nt võib ainsuse osastava lõpp olla da, -d, -t või hoopis puududa. 2) Erinevused tüvemuutustes: neid on kahte laadi, mitteastmevahelduslikud muutused (tüvevaheldused) ja astmevahelduslikud muutused (laadi- ja vältevaheldus). 35. Seosed vormide vahel. Noomeni põhi- ja peakäänded kogu vormistikus valitsevad suhteliselt kindlad kõik tüüpe haaravad seosed- on välja selgitatud vormid, mille alusel alati
Häälduserinevused takistavad arusaamist väga vähe; - vanu vorme säilib enam neis nähtustes, mis on analoogilised normikeelele lähedaste murdevormidega (nt lõunaeesti põhjaeestiga sarnased vormid); - kadumise faasis on tavaline eri päritolu vormide ja formatiivide esinemine kõnelejatel paralleelselt, kusjuures kõik idiolektid erinevad mingil määral üksteisest; 33 - võõrad formatiivid kohandatakse algul oma murde häälikusüsteemi, hiljem aga võetakse üle ilma kohandamata. Selliselt võib nt olla kahe põlvkonna keele murdelisus suhteliselt sarnane, kuid siis on nooremas põlves vähem kitsalt murrakuomaseid malle ja murdevõõraste mallide hulgas enam neid, mis ei sobi murraku häälikusüsteemiga kokku. St algul kaovad kitsalt murrakuomased vormid ja seejärel tuleb uus tase, kus mittemurrakulisi vorme ei kohaldata enam murraku häälikusüsteemiga.
annaabi.ee 
