kordused. Oma amplituudi ja tugevuse poolest nõrgenevad nad vastavalt sageduse suurenemisele. Kõnetrakti õõned ( nina, suu, neel) töötavad nagu kõrihääle akustilised filtrid. Vastavalt sellele, millise kujuga on õõned (keele ja huulte asendist sõltuvalt), on neil erinevad resonantsiomadused: nad võimendavad ühtesid põhitooni ülemtoone ja summutavad teisi. Võimendunud ülemtoone nimetatakse formantideks. Formandid määravad vokaalide ja mõnede heliliste konsonantide laadi 36. Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter)? Sagedusspekter graafilisel kujutamisel on horisontaalteljel sagedus, vertikaalteljel amplituud. Aeg ja sagedus: horisontaalteljel aeg, vertikaalteljel sagedus 37. Mis annab erinevatele täishäälikutele erineva kvaliteedi? Kõnetraktis tekkiv resonants
Ülemtoonide 2 iseloomulikku omadust: 1) Toonid on sagedusskaalal üksteisest võrdsel kaugusel. St et esimene ülemtoon on põhitoonist 2x kõrgem, teine 3x kõrgem jne kuni lõpmatuseni. 2) Toonide amplituudi seaduspärasus sageduselt madalamad ülemtoonid on tugevamad kui kõrgemad. Häälepaelte tekitatud hääl ei pääse kunagi oma algupärasel kujul välja. Kõrihäälest saavad häälikud tänu kõnetraktis tekkivale resonantsile. Resonantssagedusi nimetatakse formantideks. Kõne on määratud allika resonantsomadustega. Allikast lähtuv hääl on kõlatu, resonantsidega omandab hääl kõla, mis olenevalt madalusest on tume või kõrgusest hele. Hääle resonantsomadused mõjutavad selle tajumist häälikuna. Vokaalid: kõige olulisemad on kaks alumist formanti; osade (illabiaalsed ja labiaalsed eesvokaalid) puhul on oluline ja kolmas alumine formant. Vokaalid jagunevad F1 väärtustest lähtuvalt kõrgeteks
moodustada. Ainult mürad on kasutusel helitute kaashäälikute puhul. Helid tekitatakse häälekurdudega, mürad aga kõnetrakti ahtuste ja sulgudega. Hääl liitheli (põhitoon, ülemtoon). Neeluõõne roll: veits ka võimendab või summutab heli. Maht on neeluõõnel väga muutuv (paindlik). Artikuleeritud küne abil saab häält kontrollida. RESONAATOR See on süsteem, mille abiltoodab silpe, kõnetakte, sõnu ja lausungeid. Eri tugevuse, kõrgusega helid jne nim formantideks (need on hääle tunnuste kombinatsioon siis). Kui neid formante püütakse projekteerida paberile, projekorile, kujuneb häälikuspekter. Need tunnused, formandid moodustavad kombinatsiooni, mida nim. spektriks. Resonaatorkambrikesed on otsselt seotud tunnuste moodustamisega: huulikuresonaator - ehk kuidas huulte asend mõjutab hääliku kõla; suuava keele tõusuni ; keeletõusust neeluni; neeluõõs (võib muutuda vastavalt vajadusele); ninaresonaator (muutumatu).
annaabi.ee 
