seoseid ning nende arengu seduspärasusi. - Loogika, kui inimtegevuse teatud järjepidevus. Mis on mõtlemise loogiline vorm? Formaalse loogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Loogiline vorm on mõtlemise koostisosade- meie mõtete seostamisviis. Mis on süllogism? Järeldust, mis saadakse kahest teineteisest sõltumatult vastuvõetud lause loogilisest kooskõlastamisest, nimetatakse süllogismiks. Mis on formaalloogiline seadus? Formaalloogiliste seaduste eripära seisneb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Traditsioonilises formaalloogikas on seaduseks mingid nõuded, mida peab järgima selleks, et mõtlemist saaks õigeks pidada. Mis on mõtlemise tõesus ja selle formaalne õigsus? Sisult on mõtted kas tõesed või väärad. See tähendab, et need kas vastavad või ei vasta tegelikkusele. Igasuguse mõtte tõesuse paratamatuks tingimuseks on selle loogiline
A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn ―hermaneutiline ring.― Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). ―Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule – d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi – induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave‖. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise,
A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn hermaneutiline ring. Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid igasuguse mõistmise eeltingimusega, selline ring toodab arusaamist (Blacker, 97:2). Selleks. et mõista näiteks teksti või isikut, peab mõte liikuma üldiselt üksikule d e d u k t s i o o n ja seejärel tagasi induktsioon. Teksti puhul on üldiseks keel, milles tekst on kirjutatud, kirjatraditsioonid mida sellel ajajärgul tavatseti, teksti autorit puudutav teave. Tehniliste teemade: ehituse, toimimise,
Formaalloogika uurib õige mõtlemise üldstruktuure selle keerulises vormis. Formaalloogika põhimõisteks on mõtlemise loogiline vorm. Õige-õige väide võib olla ebatõene. Tõene/väär-Kas tegelikkuses eksisteerib või mitte, kas vastab tegelikkusele Selleks et pidada head kõnet peab: tuleb teada mida öelda; esitada seda järjepidevalt; andma sõnalise vormi; Jätma kõik meelde; esitada seda mõjusalt. Formaalloogika seadus Formaalloogiliste seaduste eripära seineb selles, et need on seotud mõtlemise õigsusega. Samasuse seadus- ühte mõistet ei või arutluse käigus asetada teisega. Sõna tähendus peab olema üks ja sama. A on A Vasturääkivust välistav seadus- Ükski otsus ei saa olla üheaegselt tõene ja väär. Välistatud kolmanda seadus- kahest otsustusest, millest 1 eitab midagi ja teine jaatab, peab üks olema tõene. Küllaldase aluse seadus-ühte väidet tuleb põhjendada teise väitega, mida saab kontrollida.
annaabi.ee 
