jne. • n kvantbitti. ENTANGLEMENT EHK PÕIMITUS • Kui kaks footonit omavahel kokku saavad, siis nad vahetavad omavahel infot (spin) ja jäävad üksteist mõjutama (jäävad põimituks), olenemata nende asukohtadest ruumis. • Kvantmehaanilise superpositsiooni printsiibi järgi võib spinn olla footonil (reaalajas) mõlemapidine, aga kui teostada mõõtmine, siis ta võtab ühe kindla oleku ning samas annab teisele põimitud footonile teada, mis olekus ta on. Teine footon võtab siis automaatselt vastupidise oleku. • Põimitus teeb võimalikuks sellised asjad nagu kvantarvutid ja kvantteleportatsioon. Samuti kasutavad seda ka osad kvantkrüptoloogia protokollid. KVANTARVUTID • ‘’To find prime factors of a 2048-bit number, it would take a classical computer millions of years but a quantum computer could do it in just minutes’’.
ehk kvant (valguskvant). Footoni energia on määratud valemiga: E= hf= hc/oom 12. Fotoefekti võrrand Matemaatiliselt väljendub fotoefekt järgmises võrrandis: , kus A on väljumistöö ehk energia, mis on vaja anda elektronile, et teda metalli pinnalt vabastada; on väljunud elektroni kineetiline energia (m on elektroni mass ja v on elektroni kiirus) ning h on footoni ehk valguskvandi energia (f on footonile vastava laine sagedus ning h on Plancki konstant). 13. Fotoefekti seadused 14. Valguse dualistlik käsitlus
sagedusest. Seega, mida suurem on pealelangeva valguse sagedus, seda tõenäolisemalt vabaneb metalli pinnalt elektrone. Matemaatiliselt väljendub fotoefekt järgmises võrrandis: , kus A on väljumistöö ehk energia, mis on vaja anda elektronile, et teda metalli pinnalt vabastada; on väljunud elektroni kineetiline energia (m on elektroni mass ja v on elektroni kiirus) ningh on footoni ehk valguskvandi energia ( on footonile vastava laine sagedus ning h on Plancki konstant). Kui footoni energia on suurem kui väljumistöö, siis väljub elektron, mille kineetiline energia võrdub footoni energia ja elektroni väljumistöö vahega. Teades elektroni massi, on võimalik arvutada tema kiirus. Kvant- süsteemi üleminekul ühest olekust teise, kui selle süsteemi olekud vastavad teatud füüsikalise suuruse (enamasti energia) diskreetsetele väärtustele.Näiteks elektroni energia
Tuntumad on kvarkide jõud olla nii tõmbejõud võiks teoreetiliselt kanda muundumised (d->u Magnetväli- liikuvatel (erineva märgiga laengute tugevat vastastikmõju lõpmata aatomituumade osakestel vahel) kui tõukejõud kaugele (analoogiliselt massita beetalagunemisel taustsüsteemi suhtes, (samamärgiliste laengute footonile), määrab tuumareaktorites ja tähtedes on elektriliste vahel). ülalkirjeldatud efekt reaalse termotuumareaktsioonides u- omadustega. tugeva vastastikmõju >d).nõrgal vastasmõjul väga Kuna footon ei oma maksimaalse kauguse, mis on väike mõjuraadius (1018
1998 Avastatakse, et universum paisub kasvavas tempos. See teadmine on oluline ühendamaks kogu kosmoloogilist mudelit. 1998 Magnetarilt, tugevalt magneetiliste omadustega tähelt lähtuv gammakiirte torm häirib sidesateliitide tööd. 1998 Maad läbivate neotriinude nappus lubab oletada, et neutriinodel on mass. 1998 Demonstreeritakse kvantteleporti: footoni polarisatsiooniolek viiakse üle seisvale footonile. 1998 Katse leida monopolaarseid magneteid ebaõnnestub.
ja rekombinatsiooniline luminetsents. Spontaanse luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron mingil hetkel iseenesest ergastatud olekust (Eerg) põhiolekusse ( Epõhi) tagasi . Eerg 1 2 Epõhi Stimuleeritud luminestsentsi korral läheb ergastatud elektron põhiolekusse siis, kui teda tabab valguskvant, mille energia on võrdne ergastatud oleku ja põhioleku energiate vahega. See tähendab, et lisaks esimesele footonile kiiratakse veel üks footon. 100 Sellist kiirgust nimetatakse stimuleeritud- ehk sundkiirguseks. Rekombinatsioonilise luminestsentsi korral lüüakse elektron ergastamisel välja oma aatomist või molekulist, muutudes vabalt liikuvaks osakeseks. Taasühinemisel oma või mõne teise iooniga vabanenud energia tekitabki kiirguse. See luminestsentsiliik esineb peamiselt tahkistes
annaabi.ee 
