Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"fookuskaugused" - 3 õppematerjali

GEOMEETRILINE OPTIKA
12
doc

GEOMEETRILINE OPTIKA.

läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti läbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 10: Kujutise leidmine kumerpeeglis. Joonis 13: Valguse murdumine kumerläätses (vasakul) ja nõgusläätses (paremal). Igal läätsel on kaks fookust, mille fookuskaugused on võordsed. 3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul. Kumerlaats koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse kujutise konstrueerimisel esemest vääljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis parast laatse labimist läbib fookuse; L) fookust läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist on optilise peateljega paralleelne; M) läätse keskpunkti O läbivat kiirt, mis pärast läätse läbimist

Matemaatika → Geomeetria
12 allalaadimist
Fotograafia eksam
24
doc

Fotograafia eksam

a) 35mm FORMAAT - kasutab filmi mõõtudes 24x36mm - SLR-kaamerates - hea hind, varustust on metsikult, käib ajaga kaasas, arendatud edasi kuni automaatikani - lihtsalt kaasaskantav ja vahetatav. hea suurus, paindlik - standardobjektiiv 50mm (lainurk 24mm, ülilainurk 20mm) 1|d i g i f o t o g r a a f i a eksami kordamisküsimused Maris Savik / 2011 - kiired säriajad, sest saab rohkem valgust, fookuskaugused on lühemad - kvaliteet võib suurendamisel kannatada ehk filmi tera on rohkem näha, sest negatiiv on ju palju väiksem kui suurematel formaatidel - kasutab TTL (through-the-lens exposure metering) süsteemi, mis võimaldab mõõta valgust läbi läätse-> kui jagad matsu, saab igal pool hakkama b) KESKFORMAAT - kasutab filmi mõõtudes · 120 mm

Kultuur-Kunst → Fotograafia
44 allalaadimist
füüsika geomeetriline optika
28
pdf

füüsika geomeetriline optika

Selle punkti asuko- ha määrab läätse keskpunkti läbiva kiire lõikepunkt fokaaltasandiga. Eelöeldu kehtib ka näiva fookuse korral. Fookuse või näiva fookuse kaugust läätsest, mõõdetuna piki opti- list peatelge nimetatakse fookuskauguseks. Nõgusläätse fookus- kaugust loetakse negatiivseks. Joonis 13: Valguse murdumine kumerläätses (vasakul) ja nõgusläät- ses (paremal). Igal läätsel on kaks fookust, mille fookuskaugused on võrdsed. Seda kinnitab ka kiirte pööratavuse printsiip, mille kohaselt kiirte käik läbi optilise süsteemi ei olene sellest, kas kiired liiguvad läbi läät- se näiteks vasakult paremale või paremalt vasakule. Fookuskauguse pöördväärtust nimetatakse läätse optiliseks tugevuseks, mida tä- histatakse D: 14 1 D= .

Füüsika → Optika
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun