Grupiga tööd alustades oli üsnagi selge, millist uurimismeetodit me antud juhul kasutama peaksime. Nimelt sai meile üsna kiiresti selgeks, et ankeetküsitlus ei avaks meie probleemi täielikku tagamaad, ega kirjeldaks selle olemust. Välistasime ka dokumentide või kirjanduse analüüsi, sest tahtsime fookusesse võtta tudengi, kui inimese, keda antud reform kõige otsesemalt puudutab. Valikusse jäigi siis kvalitatiivne intervjuu või töö fookusgrupiga. Argumenteeriti, et peaksime kokku koguma fookusgrupi, kes kõik siis sellel teemal arutleks, kuid mõistsime, et seal tehtav töö peaks olema meie poolt ka kuidagi salvestatav ja kontrollitav. Seega valisime pisut teistsuguse lähenemise ja tegime intervjuu kahe kaastudengiga, et teada saada nende mõtteid. Intervjuu peaks andma infot selle kohta, mida inimene mõtleb. Selleks pidime eelnevalt tegema küsimused ja tutvusime reformi sisuga. Küsimusi küsis Ekke, ta alustas ja suunas
valmistatud ja planeeritud. Koostöös tellijaga tuuakse välja uuringu vajadus ja eesmärk, valitakse sobivaimad osalejad ja küsitluskohad, koostatakse vajalike küsimustega vestluskava. · · Kavaga visandatakse vestlus ja pannakse paika selle piirjooned. Nii tagatakse probleemiga seotud kõigi küsimuste arutlusele kaasamine. Kava on iseäranis vajalik, kui rühmaintervjuusid viivad läbi erinevad küsitlejad ja tööd tehakse mitme fookusgrupiga. See ühtlustab kogu küsitlust ning tõstab selle usaldusväärsust. Rühmaintervjuus kasutatakse põhiliselt lahtisi küsimusi. Näiteks : Mida te arvate selle toote maitseomadustest? Kust te saite infot toote kohta? Kuidas hindate reklaamisõnumit? · 2. Teostamine · Rühmaintervjuu viiakse läbi ühes või mitmes vestlusringis ja kui vaja, siis eri piirkondades. Grupiarutelu salvestatakse heli- või videolindile, selle kulgu võib jälgida
Küsitlus on soovitud andmete kogumine inimeste intervjueerimise teel spetsiaalsete küsimuste abil kas siis otse, telefonitsi, posti teel või arvuti abil. Eeliseks on, et info saadakse otse inimeselt. Küsitlusel on järgmised piirangud: · vea võimalused küsimustiku koostamisel ja intervjueerimisel; · küsitlus võib olla kulukas ja aega nõudev; · raske leida soovitud vastajaid. Küsitlusi on kahte tüüpi · Kvalitatiivsed- vabas vormis arutelud üksikisiku või fookusgrupiga ideede ja hüpoteeside genereerimiseks. Eesmärgiks on minna sügavuti vastaja teadvusesse, saadud näitajad on hinnangulised. Annab vastused küsimustele miks, kuidas ja milleks · Kvantitatiivsed eesmärgiks on suhteliselt suurelt hulgalt küsitletavatelt saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid. Annab vastuse küsimustele kes, mis, millal, kui palju ja kui sageli Vaatlus kujutab endast andmete kogumist inimeste tegevuse vaatlemise teel (mitteotsene kontakt)
annaabi.ee 
