aastatel võimu riigis, alistas tugipunkte Egeuse põhjarannikul kulla- ja hõbeda- leiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmünte ja viis läbi sõjaväereformi, kujundades aristokraatliku ratsaväe kõrvale makedoonia faalanksi. 356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos rahu Ateenaga: Ateena jättis fookislased kaitseta ja Philippos tõusis Delphi pühamu eestseisjaks. Põhja-Kreeka ja osa Kesk-Kreekast olid langenud Makedoonia võimu alla Kreeka alistamine Makedoonia ülemvõimule 346 337 Makedoonia-vastasuse peamiseks keskuseks oli kujunenud Ateena, kus Philippose-
välispoliitilised huvid seda nõudsid. Peamist ohtu Ateena võimsusele ja Hellase vabadusele nägi Demosthenes järjest tugevnevas Makedoonias. Otsese ajendi sekkumaks Kreeka asjadesse andis Philipposele 356. a. puhkenud Püha sõda Delphi oraakli pärast. Delphi paiknes Fookise maakonnas, kuid allus riikidevahelisele eestseisusele amphiktyoniale. Kui amphiktyonia liikmete seas tähtsat osa etendanud teebalased neile sõnakuulmatuid fookislasi trahvida tahtsid, võtsid viimased oraakli oma võimu alla ja kasutasid pühamu aardeid sõjaväe palkamiseks. See enesekaitseks ette võetud samm oli aga tõlgendatav pühaduseteotusena ja nii kuulutaski amphiktyonia, õigemini selle liikmete enamus teebalaste ja tessaallaste eestvõttel välja püha sõja fookislastest ,,templiröövlite vastu. Ateenlased seevastu toetasid fookislasi, kellele kuulus ka sõjast kõrvale jäänud Sparta sümpaatia (ka Ateena ja Sparta olid
paaris lahingus lüüa, kuid siis suutis purustada fookilaste väe, sai tesaalia oma võimu alla, püüdis ka Dermopüülide maakitsusesse enda saada, aga ateenlased ei lasknud, ja siis võttis aja maha. Alustas diplomaatilisi läbirääkimisi, kutsust kreeka linnriike külla, pidas venitavaid läbirääkisimi ja samal ajal võttis ära põhja-kreekas mõningaid punkte. 346 suutis sõlmida rahu, ateena astus sõjast välja, ja Philippos sai minna kesk-kreekasse , karistas fookislasi , mitte julmalt, sai ühe tähtsama püham eesseisjaks. Teiselt poolt selle läbi muutus ta ohtlikuks oma senistele liitlastele teebalastele, Demosthenes, ja ateenlased aktiviseerusid, demos käis Teebas ja suutis ka nemad kallutada makedoonia vastasesse leeri. 338 tuli uuesti Phillippos kesk-kreekasse, ja alle astuti seal vastu ja toimus lahing, ja seal sai kreeka lüüa, teebalased võitlesid paremini nende pühasalk tapeti maha. Seda lahengut loetakse kreeka iseseisvuse lõpuks
annaabi.ee 
