Üldine tähelepanu maa kaitsevõime säilitamisele nõrgenes ning Liivi sõja puhkedes olid kohalikud maahärrad eelseisvateks sündmusteks halvasti ette valmistatud. Oma osa selles oli ka orduriigi iseärasustel. Kui teistel Saksa Ordu aladel oli ordu struktuur 16. sajandi alguseks muutunud ning osalt kokku sulanud ilmalike institutsioonidega, siis Liivimaal püsis see struktuur edukalt oma keskaegsel kujul, st. suhteliselt killustatud komtuurkondade ja foogtkondade süsteemina. Niisugune võimukorraldus osutus tsentraliseeritud naaberriikide kõrval aegunuks nii poliitilises kui ka sõjalises mõttes. 6.Jüriöö ülestõus, selle põhjused, sündmuste käik ja tagajärjed. Haldujaotus (kaart) enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. Jüriöö ülestõus, talurahvaülestõus Eestis 134345, eestlaste katse olukorras, kus päevakorrale oli tõusnud Taanile kuulunud Põhja-Eesti võõrandamine, kukutada sakslaste
* 12. ja 13. sajandil viitas frangiks olemine kaasaegsusele ja võimule. * Sageli viitas mõiste ,,frank" lääneeurooplastest uusasunikele või kodumaast kaugel toimuvatele sõjaretkedele V peatükk Vaba küla Demograafiline taust * Kõrgkeskajal rahvaarv suurenes. _ linnad kasvasid nii suuruselt kui ka elanike arvult * Kõikjal tihenes asunduste ja territoriaalsete organisatsioonide kirikukihelkondade, mõisate ja foogtkondade võrk. Kõigis Euroopa piirkondades, eriti aga mandri idaosas tehti algust maa laiaulatusliku ja teadliku asustamisega. Majanduslikud indikaatorid, nagu hinnad, palgad, rendimaksud ja keerulised rahasüsteemid, viitavad üldjoontes samuti rahvaarvu kasvule. Migratsiooniskeemid * Sedamööda, kuidas rahvaarv kasvas, toimus ka inimeste liikumine Lääne-Euroopa südamaalt väljapoole, mandri äärealade suunas, mis piiras neid igast küljest: keldi aladele,
Ordus juba liikmeid, enam ei olnud nii palju rüütleid, et nad oleksid suutnud täita kõiki ametkond - rüütelkonnad moodustasid konvendid, 16. sajandil võis konvendi suurus olla juba 2-3 liiget. Viljandi, Tallinna, Pärnu ja Lihula olid Eestis kontuurid, Narva, Rakvere, Vasknarva, Toolse ja Põltsamaa... ja olid foogtkonnad. Need olid väga erineva suurusega - Viljandi oli suuremaid linnuseid üldse, suure konvendiga, samas teine kontuur Kursi oli väga tilluke. Isikute roll on olnud foogtkondade ja kontuurkondade valitsemisel üsna ambivalentne. Ordumeistrid konsulteerid sageli oma nn väikese nõukoguga, ordu kapiitlisse kuulusid kõik foogtid ja kontuurid. Põhja-Eestis esindas Taani kuningate kapitaanius?. Historiograafias vaidlusküsimus, millist rolli Taani kuningad Põhja-Eestis mängisid. Taani ajaloolased rõhutavad, et Taani kuningatel oli ikkagi tegev roll, olulised ja otsustavad asjad otsustati kuningate enda poolt
annaabi.ee 
