muidugi puhtekspressiivset sisu (seega mittekeelelist) mõtleme siin toonikõrguste ja hääletugevuse vaba kulgu, lähtuvalt kõneleja enesetundest ja suhtlusega kaasnevast emotsionaalsest panusest. (Paneme tähele, et oma olemuselt võib see olla niisama spontaanne ja keelteülene nagu väljendusega kaasnev "kehakeel" ja miimika ehkki küll teatud roll võib neis kõigis olla ka kultuuri kaudu omandatud märgilistel harjumustel.) Intonatsioonist kui keelelisest (fonoloogilisest) fenomenist saame rääkida sealtpeale, kus sõnade, fraaside või tekstilõikude meloodikas ilmneb teatud kindel, iseäranis aga tähendust mõjutav korrapärasus. Näiteid: 1) eesti sõnaintonatsiooni iseloomustab valdavalt langev toonikäik, kuid selle intervall (languse ulatus kõrgeimast madalaima toonini) erineb lõpetamata ja lõpetatud mõttega fraasides; 2) küsi- ja mööndlause intonatsioonimallid paljudes keeltes (nt vene, inglise, saksa) erinevad selgelt.
See võime on nn baasmehhanism, see on aluseks teistele kognitiivsetele protsessidele: näiteks planeerimisele, probleemilahendusele, lugemisele ja abstraktsele mõtlemisele. Lühiajaline mälu termin tähistab ajalooliselt pigem mahutit. Töömälu uurijad tihti ei erista neid konstrukte, eelistatav on kasutada terminit – töömälu. Töömälu koosneb Baddeley teooriast lähtuvalt: Täidesaatvast kontrollsüsteemist (central executive) Fonoloogilisest ringest (fonological loop) Visuaal-ruumilisest visandsüsteemist (visuo-spatial sketchpad) +Episoodilisest puhvrist (episodic buffer) (2001) +Pikaajalisest mälust (keel, visuaalne semantika, episoodilised mälestused) +Hedoonilisest detektorist Töömälu kirjeldus, millega enamus uurijaid nõus on: see on piiratud ressursiga (sh piiratud mahuga) info lühiajalise säilitamise ja samal ajal uut infot vastuvõttev ja selekteeriv
Kõik 3 põhikomponenti on piiratud mahuga. Eksperimentaalselt uuritakse kaksikülesande täitmisega Kui toimib sama komponent ehk allsüsteem siis ei saa ülesandeid koos toita: kui erinevad allsüsteemid st funktsionaalne lahknemine, siis on täitmine sama hea kui eraldi ülesannetes. Fonoloogiline ring koosneb veel alasüsteemidest: - Fonoloogiline ring – töötleb verbaalset infot, koosneb artikulatoorsest kordamismehhanismist ja fonoloogilisest hoidlast. Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks - Fonoloogilise ringi ülesanne on suurendada späni mahtu (nt keerukama teksti lugemisel kus on vaja arusaamiseks hoida tähelepanu all võimalikult pikka tekstilõiku, soodustab just süntaksil -rõhu- ja rütmitunnetustel- mitte semantikal põhinevat arusaamist - Passiivne fonoloogiline töötlus – põhineb kuulmisinfol mis on otseselt kõnetajuga seotud
annaabi.ee 
