fonogrammitootja poolt. 3. Kas pereringis muusika kuulamine on muusika avalik esitus? Muusika kuulamine pereringis ei ole muusika avalik esitus. 4. Kui muusikat esitatakse avalikult teenindus- või äripinnal, siis kellele tuleb selle eest tasu maksta (vastavalt autoriõiguse seadusele)? Kes peab seda tasu maksma? Muusika avaliku esitamise eest tuleb tasu maksta. Maksma peab nii teose autorile, selle esitajale kui ka fonogrammitootjale. Muusika eest peab maksma isik, kes suunab muusikat inimesteni. 5. Kui sa ostad plaadi või muusikafaili, siis kas võid seda tasuta avalikult esitada? Selgita oma vastust. Muusikaplaati või faili ei või avalikult esitada. Ostes plaadi või muusikafaili, teeme seda enda isiklikus otstarbeks, et me saaks ise antud materjali nautida. 6. Kui kasutad avalikuks esituseks välismaist muusikat, kas siis ei pea EFÜle tasu maksma? Selgita oma vastust.
Autoriõigusel on kaks tähendust. See on: 1) iseseisev normistik Eesti 2) kirjandus-, kunsti- ja teadusteose õigussüsteemis, millega kaitstakse autorile kuuluvate isiklike ja varaliste kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid. õiguste kogum. Tähtsaimaks seaduseks on autoriõiguse seadus; Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja teleorganisatsioonile ning raadiole. Mõned taolisediseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi valmistajale, filmi esmasalvestise tootjale ja teistele. Ka need õigused tekivad koheselt. Tööstusomand on üldine mõiste, mis tähistab õigusi teenindus- ja kaubamärkidele, patentsetele leiutistele, kasulikele mudelitele, geograafiliste tähiste kasutamisele, tööstusdisainilahendustele, mikrolülituste topoloogiale, uutele taimesortidele ja nii edasi.
a. Autoriõigusega kaitstakse kirjandus-, kunsti-, muusika- ja teadusteoseid. Autoriõigusliku kaitse saab teos, mis vastab teose tunnustele. Teos saab kaitse selle loomise momendist automaatselt; mingit teose registreerimist, deponeerimist, teostele kaitsetähiste vms lisamist ei nõuta. Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused (related rights või neighbouring rights) kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale ja raadio ning teleorganisatsioonile. Mõned sellised iseseisvad õigused võivad kuuluda ka andmebaasi tegijale, filmi esmasalvestise tootjale jt. Ka need õigused tekivad automaatselt. Nendele iseseisvatele õigustele on pühendatud autoriõiguse seaduse 8. peatükk. Euroopa Liidu direktiividest tulid Eesti õigusesse uued õigused, näiteks andmebaasi tegija, filmi esmasalvestise tootja jt õigused). Tööstusomand
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asutus võib lubatud vaba kasutamise käigus teenida tulu vaid orbteose digiteerimise ning üldsusele kättesaadavaks tegemise kulude katmise eesmärgil. § 278. Tasu orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest (1) Kui orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi staatus on osaliselt või täielikult tühistatud, on õiguste omajal õigus saada tasu teose või fonogrammi kasutamise eest. (2) Autorile või fonogrammitootjale väljamakstava tasu suuruse määramiseks kinnitatakse kolmeaastaseks perioodiks komisjon, kuhu kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja audiovisuaalsete teoste produtsente esindavate organisatsioonide, Kultuuriministeeriumi ning Justiitsministeeriumi esindajad. (3) Komisjon kinnitatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga, kelle juhitava ministeeriumi ülesandeks põhimääruse kohaselt on tasu maksmine orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi kasutamise eest.
annaabi.ee 
