...............................................................................................................11 Kasutatud allikad..............................................................................................................................14 2 Sissejuhatus 1971. aastal alustas iseseisva arhiivina tööd ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv (FFFRKA). Aastakümnete jooksul on tema peaülesandeks olnud üleriigiliselt arhiiviväärtusega audiovisuaalsete (film, foto, video- ja helisalvestised) arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääsu tagamine. Seaduses sätestatud korras arhiivijärelevalve teostamine. Eesti Filmiarhiiv on avalik riigi arhiiv, mille tegevust finantseeritakse riigi vahenditest.
aastal jms. Sõjaaja elasid arhiivid üsna hästi üle. Osa küll hävis, kuid palju säilis. Loodi uued arhiivid: Tallinnas Oktoobrirevolutsiooni ja sotsialistliku ülesehitustöö riiklik keskarhiiv (ORKA), seal olulisemad allikad, ja Tartu osakonnast sai iseseisev arhiiv Riiklik Ajaloo Keskarhiiv. ORKAs olid materjalid alates 1917. aastast ja Tartu RAKAs vanema perioodi materjalid. Hiljem luuakse ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide arhiiv. Eraldi arhiiv prohektdokumentide säilitamiseks. Arhiivi ülesandeks ei olnud teadusega tegelemine ja selle kaasaaitamine, vaid oma dokumentidest välja otsida kõik kompromiteeriv materjal ühiskonnaliikmete kohta (eriti 1940-50ndad). Esimene inimene, kes uurijad vastu võttis oli nõukogude miilits, kes istus valvelauas. Arhiivisüsteem tema valve all. Suur osa materjalidest oli salastatud, juurdepääsupiirangutega dokumendid. Teatud perioodide ja
talletada kohaliku rajooni asutuste ja ettevõtete dokumente. Eelkõige olid need rajooni arhiivid need, kus talletati erinevaid asjaajamise dokumente. Loomulikult hoiti seal ka kirjavahetuse ja muid dokumente ja tänasel päeval on need dokumendid teatud teemade puhul väga oluliseks allikaks. 1960.-70. aastatel loodi juurde Eesto NSv Teaduste Akadeemia arhiiv ning loodi ka eraldi Eesti NSV Filmi, foto ja fonodokumentide riiklik keskarhiiv. Eksisteeris nõukogude lõpeperioodil ka Teadusliku Dokumentatsiooni Riiklik Keskarhiiv - hoiti erinevaid projektdokumentatsiooni. Esiteks tuleb meeles pidada milline oli arhiivinduse koht nõukogude ühiskonnas, ühelt poolt on arhiivi ülesanne säilitada arhiivi ainest, luua tingimused, et see arhiivi aines säiliks vastavalt nendele tähtaegadele, mis paika on pandud, aga demokraatliku ühiskonna puhul on