jooksul filtreerunud eelkõige sellised andmed, mis on olnud tähtsad ellujäämise ja toimetuleku seisukohalt. 6. Foneetika uurimisvaldkond. Kõneakti mõiste foneetikas Foneetika tegeleb kõneloome ja tuvastustega ning kõne akustilise ehituse analüüsiga. Foneetika peamiseks ülesandeks on sellise süsteemi loomine, mille abil saaks kirjeldada ja liigitada maailma keelte häälikulisi ressursse. Kõneloome uurimist on nimetatud artikulatoorseks foneetikaks, kõnesignaali analüüsi akustiliseks foneetikaks ja kõnetuvastuse uurimist auditiivseks ehk tajufoneetikaks. Foneetilise analüüsiga selgitatakse välja keele häälikuüksused ehk segmendid. Häälikuanalüüsi seisukohalt on tähti etapp keelesüsteemis oluliste häälikuliste erinevuste ehk häälikueristuste väljaselgitamine. Selle kaudu on võimalik määratleda keele foneemid ehk häälikustruktuuri kategooriad.
SUT: soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure'i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure'i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on
SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja - on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks. Tähistatav - on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika(nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) - uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema - semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst - keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika - keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid
SUT: soome-ugri transkriptsioon – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus: on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega. Tähendusväli: tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad Tähistaja: on Saussure’i loodud termin keelelise vormi jaoks Tähistatav: on Saussure’i termin keeles väljendatud tähenduse jaoks. Tajufoneetika: (nimetatakse ka pertseptiivseks foneetikaks) uurib häälelainega edastatavate hääldusüksuste kuuldelist eristamist ja tajumist (äratundmist). Teema: semantiline roll, millega viidatakse esemetele või olenditele, mis paiknevad kusagil või alluvad asukohamuutusele; samuti esemetele või olenditele, mis on kellegi omanduses või mille omanik muutub. Tekst: keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Tekstilingvistika: keeleteaduse suund, mille uurimisobjektiks on terviktekstid
pilk, lõhn). Lingvistika uurimisalad L. on keele uurimisega tegelev teadus. Lingvistika mõiste võeti kasutusele 19. saj keskel vajadusest eristada konkreetset keelt uurimivat osa tea- dusest üldisemast filoloogiast. Kui filoloogi huvi on ennekõike keele ajaloolisel arengul ja kirjutatud tekstide kultuurilisel kontekstil, siis lingvisti põhirõhk asub konkreetsel räägitaval keelel ja kuidas need toimivad konkreetsel ajahetkel. Lingvistika jaguneb omakorda foneetikaks (häälikuõpetus, kuidas erinevate keelte häälikuid esile tuuakse), grammatikaks (õpetus häälikute ja sõnade korrektsest kokku- panekust, selle alaosa on süntaks, lauseõpetus), semantikast (keele tähenduslik külg, sõnavara. . . Näiteks sama sõna või väljend võib slängis ja tavakeeles tähendada erine- vaid asju). Lingvistika käsitlus sõltub kolmest põhilisest dihhotoomiast1 — kas on tegemist on 1
annaabi.ee 
