Investeerimisel on teisigi riske valuutakursi muutustest tulenev risk, poliitiline risk jms. Kõik need asjaolud mõjutavad oluliselt konkreetse investeerimisfondi vara hulka kuuluvate väärtpaberite hinda ja seeläbi fondiosaku hinda. Investeerimine põhineb usaldusel. Investor volitab oma vara investeerima selles valdkonnas endast targemal, kelle ülesandeks on otsida vastavalt investori riskitaluvusele parimat tootlust. Investeerimisriskide maandamiseks on fondivalitsejal kohustus piisava põhjalikkusega kontrollida nende ettevõtete finantsmajanduslikku olukorda, kelle väärtpabereid fond omab või kavatseb omandada. Suurema riski võtmine ei saa samas olla välistatud. Pensionifondi rahad tulebki investeerida paljudesse erineva riskitasemega väärtpaberitesse, et ühe investeeringu ebaõnnestumine ei mõjutaks 9 oluliselt kogu fondi tootlust
.spetsialiseerunud rahaasutused, mis on ellu kutsutud investeerimisalase tegevuse hõlbustamiseks. Eesmärgiks tulu teenimine, võimaldab luua hajutatud investeerimisportfelli ja spetsialisti abiga ühiselt investeerida. See tähendab et osta väärtpabereid, paigutada raha muudesse finantsinstrumentidesse, rahaturufondidesse. 1997a võeti vastu esimene investeerimisseadus. Parem riskide hajutamise võimalus on läbi investeerimisfondide. Fondivalitsejal peab olema tegevusluba ja fondijuhid kes siis vastutavad omakorda fondi valitseja eest. Tegevusloa taotlemisel nõutakse fondi valitsejalt asutamislepingut ja teatud kindlaks määratud miinimum summa ulatuses kapitali olemasolu 125 000 eurot ja pensionifondide puhul 730 000 eurot, vabatahtlike fondide ja kohustuslike fondide puhul 3 000 000 eurot. 6 Fondivalitsemine- fondi osakute või aktsiate väljalaske või tagasiostmise korraldamine,
kannatanud osakuomanikule lastakse välja uued osakud olukorras kus Finantsinspektsioon on tuvastanud õigusaktides või pensionifondi tingimustes sätestatud nõuete rikkumise ning on 23 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 72 24 Investeerimisfondide seadus - RT I 2010, 9, 41 - § 68 25 Kogumispensionide seadus - RT I 2010, 38, 231 - § 37 alust arvata, et see rikkumine on põhjustanud kahju pensionifondi osakuomanikele. 26 Selliste juhtumite jaoks on fondivalitsejal kohustus omada vähemalt 2% oma pensionifondi osakutest.27 Juhtudeks kus kahju hüvitamiseks eelpoolmainitud varadest ei piisa ning fondivalitseja ei ole eelpool mainitud kahjusid hüvitanud on loodud Tagatisfond, mille arvel need kahjud osakuomanikule hüvitatakse.28 Seega on riik võtnud kasutusele ka meetmeid tagamaks pensionifondi varade nõuetekohane investeerimine. Kõiki eelpool mainitud meetmeid võib nimetada efektiivseteks meetmeteks
annaabi.ee 
