Peale selle peaks fond korraldama Eesti jätkusuutliku majandusarengu tagamiseks ja eelnimetatud investeerimisotsuste tegemiseks vajalikku arenguseiret. Fondi ülesanne on edendada valdkondlikku riigisisest ja rahvusvahelist koostööd ning pidada sidet rahvusvaheliste arenguseirega tegelevate organisatsioonidega ja välisinvestoreid koondavate investeerimisorganisatsioonidega. Eesti Arengufondi loomise idee on pärit soomlaste analoogiliselt fondilt Sitra, millel on ligi 40aastane tegevuskogemus. Kahjuks on seni tähelepanuta jäänud üks Sitra funktsioonidest: korraldada regulaarselt tippotsustajate (poliitilise, majandusliku ja kultuurieliidi) foorumeid, mis oma olemuselt on kõrgetasemelised täienduskoolitused, kus prevaleerivad aktiivsed tegevusvormid. Väidetavalt on just need foorumid aidanud soomlastel toetada konsensuse otsingul põhineva poliitilise kultuuri arengut, suurendades sellega ka Soome ühiskonna sidusust.
skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik. Galeriide tekkimine oli otsustav samm, toimusid vaidlused ülevaatenäituste üle. Maalikunstis kõige suuremad probleemid ja muutused. 1990.a. algul hakkasid kiirelt arenema installatsioon ja videokunst (E-L. Semper). Sellele suunale kuulus finantsiline toetus mitmelt fondilt ja kriitikute suur tähelepanu. See tekitas arusaama, et traditsioonilisest maalikunstist ei hooli keegi. Installatsioon põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi koosmõjul.
lastesaadete jaoks. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. 3 Ellen Niidul on neli last ning kolmteist lapselast. Esimesest abielust poeg Toomas Niit ning teisest abielust tütar Maarja Undsuk ning pojad Eerik-Niiles ning Märten Kross. Ellen Niit on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi Liige. 2005. aasta kevadel pälvis kirjanik Eesti, Soome ja Ungari kultuurisuhteid arendavalt E.W. Ponkala fondilt elutööpreemia ning 2009. aasta suvel avati Ellen Niidu büst Ungaris. (Wikipedia, 2012; Kalda, 1991) 2. ELLEN NIIDU LOOMING 2.1 Loomingu üldiseloomustus Ellen Niidu looming moodustab kompaktse terviku, tema luulemaailm on väga omapärane, konkreetne ja täis üllatavaid leide. Ta ei kirjuta surmast ega ole irooniline, tihti kujutab ta Eestimaa loodust. Ellen Niidu luulesse on lisandunud kirjanduse väärtusskaalas nii tähtis eatu kui ka igavikuline mõõde
skulptuurist. 1980.-ndate II poolest hakati aktiivselt tegelema performance"ga . Pea igat näitust või üritust alustati etendusega. 1990.-ndaid iseloomustab kiire muutuste aeg. 1991.a. taastati Eesti Vabariik. Galeriide tekkimine oli otsustav samm, toimusid vaidlused ülevaatenäituste üle. Maalikunstis kõige suuremad probleemid ja muutused. 1990.a. algul hakkasid kiirelt arenema installatsioon ja videokunst (E-L. Semper). Sellele suunale kuulus finantsiline toetus mitmelt fondilt ja kriitikute suur tähelepanu. See tekitas arusaama, et traditsioonilisest maalikunstist ei hooli keegi. Installatsioon põhineb kunstiteoste ja ümbritseva ruumi koosmõjul.
17. Fondide tüübid: avatud, kinnised, kasvufondid, väärtusfondid, tulufondid AVATUD: •tegemist pole iseseisva juriidilise isikuga; •fond on kohustatud igal ajahetkel, kui investor seda soovib, oma osakuid tagasi ostma; •osaku tagasiostmisel peab fond maksma investorile osaku puhas-väärtuse (net asset value – NAV), millest võib olla maha lahutatud fondi tingimustes välja toodud osaku tagasivõtu tasu; •potentsiaalsetel investoritel on alati võimalik fondiga liituda, ostes fondilt uusi osakuid. KINNISED: •tegemist on juriidiliselt iseseisva isikuga; •fond ei ole kohustatud investoritelt aktsiaid tagasi ostma; •fond ei ole peale asutamist avatud uutele investeeringutele, st ta ei ole kohustatud uusi aktsiad emiteerima, kui mõni potentsiaalne investor neid osta soovib; •investoritevahelistes tehingutes erineb fondi aktsia hind sageli aktsia puhasväärtusest (NAV), olles sellest kas kõrgem (preemia) või madalam (diskonto). 18. Fondiosaku puhasväärtus NAV
annaabi.ee 
