Poole kuninga esindajat nimetati asehalduriks. Maa oli jaotatud kolmeks presidentkonnaks. 16. sajandi lõppus jaotati ümber vojevoodkondadeks. Need oli Tartu, Pärnu ja Võnnu vojevoodkonnad. Neid juhtisid eluaegsed presidendid. Vojevoodkonnad jagunesid starostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Kokku oli staarostkondi 9: Tartu, Laiuse, Kirumpää, Vastselina, Pärnu, Viljandi, Põltsamaa, Tarvastu, Helme. Starostkonnad jagunesid mõisa aladeks ehk folvarkideks. Rüütelkonnals säilis omavalitsus. Valga sai linnaõigused 1584 Poola kuninga Stefan Batory käest. TAANI VALDUS Koosnes Saaremaast, mis jaotati 12 (hiljem 21) ametkonnaks. Need jagunesid omakorda vakkudeks. Kuningat esindas asehaldur. Tegutses rüütelkonna omavalitsus. 1528 - JAM ZAPOLSKI rahu Poola ja Venemaa vahel. Liivimaa Poolale. 1583 - PLJUSSA rahu Rootsi ja Venemaa vahel. Põhja-Eesti Rootsile. 1629 - ALTMARGI rahu Rootsi ja Poola vahel. Liivimaa Rootsile.
saama kinnituse nii Leedu kui Poola poolelt, ühisallkirjad, mõlemalt pitserid. Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei mainita. Kõik läänistused antakse poolakatele ja leedukatele. Ette oli nähtud 26 staarostkonda Liivimaal, mitte kõiki ei suudetud moodustada. Etnilisele Eesti alale staarostkonda: Helme, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi ning pisut hiljem Tartu. Staarost omakonda jagunes folvarkideks ehk riigimõisateks. Folvark jagunes omakorda vardjaskondadeks. 1/3 staarosti tuludest läks staarostile, 2/3 riigile, üks osa sellest tuli kulutada sõjalisteks kuludeks, ülal pidada kohapeal garnisoni, ja teine osa läks otse riigikassasse. Leedukad protestisid, et nemad ei ole midagi saanud, seega otsustati, et üks aasta lähevad riigikassasse minevad tulud Poola ossa, teine aasta Leedu osasse. Presidendi nimetas ametisse kuningas. President teostas kohtuvõimu, tagas avaliku korra jne
Kuninglik otseselt midagi sealt ei saa, kõik tulemused lähevad riigikassase. 1582-1588 a see kehtib, kuni tartu muutub starovskonnaks. Starostid, kes siia asuvad on poola või leedu kõrgemad riigiametnikud ja sõjaväelased. Isiklik osa oli vaid 1/3. Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki. Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha. Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks või põhjaskondadeks). 25 %, mis Lõuna. Eestis eravaldusesse jäi läänistati, peamiselt sõjateenistuses osalemise eest. Lääänistamine toimub väikeläänide näol, said pärilikeks vasallideks. Jagati vasallilääniõigused
annaabi.ee 
