Raske otseselt öelda, millal see kehtestada. 16 saj tõendavad allika, mis näitavad, et maavaldajad on käsit kõiki tp isiklikult sõltuvate eraomanditena, keda on hakanud ka maast lahus müüma.. 1518 olilise seadusega keelati Poola tp pöörata kohtu poole mõisnikevastate kauebustega. Oluline ka Liivimaa puhul.Poola võimuperioodil 1518 a keelust lähtudes kehtestati ka liivimaa tp kaebeõigus mõisniku vastu ära võtta. Sai alguse mõisamajandite rajamine. Eriti 16 saj alguses. folvark ( e ajalookirjutuses riigi mõis poola=, poolas algselt tähendas mõisamajandid. Liivimaal folvark kogu mõis, poolas konkreetne mõisamajandi osa. Mõisamajandite sisseviimine tähendas teorendi kasvu. Algselt 15 saj oli selge vahe poola õiguse ja saksa õiguse küladel, saksa õigusega külad maksid renti, poola teorent. 1520-21 a statuudi järgi saksa õigusega külad peavad 1 päev nädalas andma teorenti, Poola õigusega küladel samal ajal 2-3 päeva nädalas.
Pooled staarosti ametitest peavad olema Leedu ja pooled Poola käes. Liivimaalasi ei mainita. Kõik läänistused antakse poolakatele ja leedukatele. Ette oli nähtud 26 staarostkonda Liivimaal, mitte kõiki ei suudetud moodustada. Etnilisele Eesti alale staarostkonda: Helme, Kirumpää, Laiuse, Põltsamaa, Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi ning pisut hiljem Tartu. Staarost omakonda jagunes folvarkideks ehk riigimõisateks. Folvark jagunes omakorda vardjaskondadeks. 1/3 staarosti tuludest läks staarostile, 2/3 riigile, üks osa sellest tuli kulutada sõjalisteks kuludeks, ülal pidada kohapeal garnisoni, ja teine osa läks otse riigikassasse. Leedukad protestisid, et nemad ei ole midagi saanud, seega otsustati, et üks aasta lähevad riigikassasse minevad tulud Poola ossa, teine aasta Leedu osasse. Presidendi nimetas ametisse kuningas. President teostas kohtuvõimu, tagas avaliku korra jne
Isiklik osa oli vaid 1/3. Eesti aladel 9 starovskonda( Helme, Kirumpäe, Laiuse, Põltsamaa,Pärnu, Tarvastu, Vastseliina, Viljandi , Tartu). Läti aladel 31 starovskonda. Eesti aladel Starovkonnad jagunesid riigimõisadeks, seal oli 38 riigimõisa ( kutsuti folvarkideks)Igas starovskonnad oli neid erinev arv, Tartus ( mis olikõige suurem) oli 14 folvarki. Keskmises igas riigimõisas elas 200-400 taluperet Kokku tartu riigimõisas 10 0000 ha. Tõenäoliselt tunduvalt suurem. Folvark jagunes omakorda küladeks ( vardjeskondadeks või põhjaskondadeks). 25 %, mis Lõuna. Eestis eravaldusesse jäi läänistati, peamiselt sõjateenistuses osalemise eest. Lääänistamine toimub väikeläänide näol, said pärilikeks vasallideks. Jagati vasallilääniõigused. Pärilikku lääniõigust on suhteliselt vähe. Läänisaajad olid esialgu 45 st 23 sakslased, 22 poolakat ja 1 eestlane ( markkus Puiek, teenis poola kuningat trüüdina (
annaabi.ee 
