*20.sajandil 2 suunda: 1)folkloristika(regilaul) 2)kirjanduslik paradigma. *tuglas kirjeldab rahvaluulet kirjanduse kaudu.regilaulus avastab vormelikeele kasutamise-tuglas avastab vormeliluule. tuglase hoiakuks oli see, et regilaul ei paku võimalusi autoriluuleks. *1930. a saab kirjandusteadus ja folkloor uuesti kokku, sest toimub põlvkonna vahetus (soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjandusteadusega. Nn Avar periood: läbi teaduste toimub materjali jagamine. Kirjalik uurimus tuleb folkloristikasse 1920ndatel aastatel soome koolkonna ajastu ja see ei tegele kirjadusteadusega. 1920. saavad folkloristika ja kirjandusteadus kokku. kirjandusliku uurimise tulek folkloristikasse *1960 folkloristika suund jõuab vormeliküsimustesse. samal ajal areneb euroopas ja usasa suulise vormeliteooria otsingud. lä-euroopas kujuneb vormeliteooria esituse uurimisest - V.Polk teeb analüüse tekstide põhjal *poeetiline sünonüümika - seostub Juhan Peegliga: keelesõnavaras olemas sünonüümid,
22. Missugustele evolutsionalistliku antropoloogia seisukohtadele vastandub C. W. von Sydowi fiktsiooniteooria? Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Carl Wilhelm von Sydow (1878-1952) · võrdles folkloorizanre taime- ja loomaliikidega botaanikas ja zooloogias · lõi hulga uusi rahvajutuzanre nagu memoraat, faabel (sks. Fabel, ingl. fable) ja simeraat (sks. Schimäremärchen, ingl. chimerate) · tõi folkloristikasse zanrikategooria fiktsioon (sks. Fiktion, ingl. fict): need on fiktiivsed ütlused, mis on esitatud uskumusteatele sarnaselt väite vormis, kuid mis ei edasta rahvausundilist informatsiooni Fiktsioonide alakategooriad von Sydowil · kalendaarsed fiktsioonid, milleks on ilmaennustused ja muud kalendrit puudu- tavad ütlused (kalendritäht-päevade personifitseerimine) · humoristlikud fiktsioonid (usundiline relikt vs nali)
Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus. · Süzee esitamisel sama sõnastust ei kasutata. · Jutustaja tajub neid oma jutudena · TA võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. (Teiste juttusi ei võeta üle) Arvo Krikmanni tähelepanekud (1997) Lühivormid, vanasõnad, naljand Tegemist on väga tekstikeskse uurijaga. Tema tuli folkloristikasse siis, kui kehtisid suured teooriad. Aga tema võitles nende suurte teooriate vastu. Tema töödes on levinud hoiak "ei kehti, ei toimi" · Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam " sisumälu, kui teksti sõnalist reproduktsiooni" · Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid zandre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist. Tema idee: Andersoni seadus ei sobitu kõikide rahvaluule tekstide stabiliseeruvuse kirjeldamiseks. Järeldas: tuleks otsida...
annaabi.ee 
