1940-80ndad filoloogiline suund (tüpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab tähenduse alles kontekstis. (tekst saab tähenduse kontakstist lähtuvalt. Ka tõsielujutustused lähevad folkloori alla.) 6. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsituse põhimõtted. Mõiste rahvaluule faasid. Staatiline käsitus: omane 19.sajandi lõpu ja 20. sajandi I poole folkloristikale. Rahvaluule ajastu saab otsa nimelt kirjaoskuse tulekuga, moderniseerumise v linnastumise tulemsena. Dünaamiline käsitus: süveneb 20. sajandi II poolel, kuna folkloristika läheneb sotsiaalteadustele ja hakkab uurima ka tänapäevast folkloori. Sätestatakse, et rahvaluule mitte ei kao, vaid muutub linnastumise, moderniseerumise, kirjaoskuse tulekuga jne. Rahvaluule faasid: E. Laugaste: Rahvaluule läbib sünnist surmani 3 faasi:
Eri allikaid kombineeride jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju Oskar Loorits (1900-1961) Eesti rahvaluule arhiivi rajaja ja esimene juhataja Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA) Asutatud 1927.a kui ERM’i allüksus, et majutada J. Hurda rahvaluulekogud Folkloorižanrid Folkloorizanri teooria on folkloristika üks valdkond, mida on siin arendatud ja jõutud oluliste tulemusteni. See, missuguses žanris infot edasi antakse, mõjutab selle info tähendust. Folkloristikale omane on see, et läbi ajaloo on pidevalt nimetatud uusi žanre. Tavapäriselt käsitleme tekstilisi üksusi. Näiteks kirjanduses ballaad, novell. Folkloristikas on näiteks Anekdoot. See võib olla käitumuslik žanr, rahvatants. Ei pea olema ainult tekstiline, või avalduda ka tegevustes, kommetes. Žanreid pole määratletud ühisel alusel. Nad võivad luua pidevalt uusi. Žanrite määratlemine eri alustelt (vanad klassikalised žanrid): Sisu – pühakulegend
lugemine jms) on tänapäeval põhjuseks pärimuse tekkele. Üle poole rahvastikust elab linnades linnade suur roll ja sellele iseloomuliku folkloori teke. Tänapäeval on folkloori levikul olulised inimeste sotsiaalne staatus, vanus, sugu ja amet. Tänapäeva folkloori uurijad on sunnitud tunnistama liike, mis rahvaluuleteaduse klassikas puuduvad. Näiteks tänapäevajuttude klassifikatsioon, terminoloogia ja ainese määratlemine tuginevad Soome ja PõhjaAmeerika folkloristikale. Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus. Tänapäeva folkloor täidab teatud lüngad ühiskonnas (poliitiliste anekdootide võidukäik riikliku rõhumise õhkkonnas; tavaõigus riikliku õiguskaitse nõrkuse korral jm). Folkloristide väide: tekstianalüüs näitab, et kaasaegsete teemade taga on traditsiooniline e. klassikalise pärimuse "muster". Analoogilised funktsioonid: seletavad, õpetavad, näitlikustavad.
annaabi.ee 
