eitusel põhinevat anekdooti saab seletada teise pahupidipööraja abil. Kas eituse eitus on jaatus või on peegelpildi peegelpilt ikkagi lihtsalt valet pidi? Kaheldamatu on aga see, et Freud teisendas inimesesse suhtumise põhialuseid. Freudismi kriitikud heidavad meetodile nii kirjandus kui ka folklooritekstide analüüsi puhul ette ühekülgsust ning soovitavad vaadelda teoseid neist enestest lähtudes, mitte kohaldades nende uurimiseks teiste teaduste kogemusi. Ka ei saa folklooritekste ammendavalt analüüsida positivistliku äraseletamise varal (Peep 1978:144). Olgu naljade uurijatel kuitahes erinevaid arusaamu nende tõlgendamisest, ühes on kõik ühel meelel: naljade põhiolemusse kuulub mängulisus ning rõõm. Ehk Freudiuurija Marthe Roberti sõnadega: Naljade psühholoogiline tähtsus seisneb rõõmul, mida nad valmistavad ja nagu iga lõbu, nii viivad ka naljad täiskasvanuid nukralt, kuid tõsimeelselt tagasi lapsepõlvemängude juurde.
seemnetest nagu teised taimed." Eesti materjalis assotsieeruvad seened kummalisel kombel peamiselt meteoroloogilise sfääriga, eelkõige kõu/välk ja mitte vihm. Kuna vihmaga kaasneb sageli müristamine, ei näigi selles esmapilgul midagi erilist olevat, kui rahvatraditsioonis seente kasvu ka kõue või välguga seostatakse. Kui jälgime aga tähelepanelikult sellekohaseid folklooritekste, siis märkame, et assotsiatsioonid seente ja kõue vahel on tegelikult iseseisvad, lausa intiimsed. Nii intiimsed, et vihm nende kahe kõrvale tavaliselt ei mahugi, näiteks: Kui kuiva välku lööb, siis külvatakse seene seemet alla. Niisiis on seente tekkimiseks vajalik kõu/välk ja mitte vihm. Üllatusega avastame, et vastav seos on tegelikult universaalne. Nii uskusid kreeklased seeni, eriti trühvleid, müristamisest ja/või välgust tekkinud olevat. Kujutelm müristamisest
Hurda kogutud rahvaluule on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Praegu on ERAs suur Jakob Hurda kogu. 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetes? Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod:
Hurda kogutud rahvaluule on süstematiseeritud kihelkonna ja laulutüübi järgi. Praegu on ERAs suur Jakob Hurda kogu. 16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetes? Rahvaluule kui ,,üks suur ja elav ajaraamat"; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis. 17. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? 17.1. Kreutzwald kasutas rahvaluulet oma loomingu ainesena, muutis ja kohandas folklooritekste 17.2. Hurt lähenemine oli teaduslik(um), ta publitseeris tekste muutmata kujul 17.3. Kreutzwald kui sillaehitaja/vahendaja maarahva ja baltisaksa õpetlaste vahel; Hurt kui üldrahvaliku rahvaluulekogumise initsieerija 18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. 18.1. Soome meetod ehk ajaloolis-geograafiline meetod:
annaabi.ee 
