Eestlased hakkasid aina rohkem tegema samme meie hindamatu loomingu taaselustamiseks. Hoolimata karmist tsensuurist,keeldudest ja Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest ,ei jäänudki kirjanduse kogumine ja loomine soiku.Toimusid üldlaulupeod ,kus lauldi rahvuslikke palu ja näidati armastust Eestimaa vastu.Tänu Jakob Hurdale toimus ka suurejooneline rahvaluule kogumine.Selle tegevuse juures aitasid Jakob Hurta tuhanded inimesed.Järjest enam julgesid inimesed avaldada folklooriainelisi raamatuid ja kirjutati üles eesti rahvaviise.Rahvusmeelsed haritlased hakkasi välja andma ajalehti.Üheks tähtsamaks sai Postimees,mis koondas enda ümber mitmeid haritlasi.Ajalehed virgutasid isamaalist mõtteviisi ja austust emakeele vastu.Kuna need olid väga populaarsed,siis kindlustati häälekandjatega ka ilukirjanduse laialdane levik. Teise maailmasõja ajal lahkusid väga paljud eestlased oma kodumaalt,nende seas ka haritlased ja kirjanikud
Samal aastal läks juhtide võhikluse ja kuritarvituste tõttu pankrotti eestlaste esimene äriline ühisettevõte, suurejooneliselt rajatud laevanduse aktsiaselts "Linda". Kultuurielu Hoolimata venestusajast toimusid rahvarohked üldlaulupeod (1891, 1894, 1896). Rahvaluule kogumine jätkus ka hoolimata Eesti Kirjameeste Seltsi sulgemisest. Jakob Hurdale saatis kaastööd ligemale 1400 inimest. Mattias Johann Eisen koostas ja andis välja hulga folklooriainelisi rahvaraamatuid. 1904. aastal asus rahvaluuleteadlane Oskar Kallas üliõpilaste abiga üles kirjutama eesti rahvaviise. Rahvakunsti- ja käsitööesemete kogumist korraldas Kristjan Raud. Need nn vanavara kogud said aluseks Eesti Rahva Muuseumile (1909). 19. sajandil olid eesti kultuurielu kandvaks jõuks väheste tippharitlaste kõrval peamiselt külakooliõpetajad, köstrid ja vallakirjutajad, kelle tegevus jäi heast tahtest hoolimata ikkagi asjaarmastajalikule tasemele.
Esimese kirgiisikeelse ajalehe Erkin-Too (1924) esimeses numbris ilmus Aalý Tokambajevi83 (1904-1988) luuletus ,,Oktoobri epohh". Rahvaluule võtete kasutamise poolest tõusis esile Mukai Elenbajev84 (1905-1943), Noor kirjanik taunib luuletustes ,,Kultuurirevolutsioon", ,,Mind tüütab" kirjaoskamatust, tumedust, harimatust. Töölisklassi teemat käsitleb esimesena Comart Bökönbajev, kes kirjutab luuletustes ,,Kõzõl Kija", ,,Kok-Jangak" jt (1930) kaevuritest85. 30. aastatel loodi palju folklooriainelisi luuletusi. Tuntuim oli Alýkul Osmonovi86 (1915-1950),,Teadjamees Tolubai"87 (raamatuna siiski alles 1979), jäljendati Majakovskit. A. Tokombajev saavutas Majakovski hingestatuse luuletustes ,,Õhtud Moskva lähistel", ,,Brigadiri laulud". On iseloomulik, et luuletustes, mis on kirjutatud rahvaluule stiilis, kiidetakse liialt tehnika rolli riigi uutmises. Tüüpilised on C. Bökönbajevi, ,,Tehnika", ,,Fergana" jt. Ent tegelikult loodi uus elu inimese tööga
annaabi.ee 
