Jälgiti vasimuse kasvamise trendi koos suureneva töökoormusega. Subjektiivne väsimus oli märgatavalt kõrgem 12-tunnise öövahetuse lõpus (P < 0,05) ja psüühiline ärkvelolek hakkas vaibuma öövahetuse esimesel poolel (P < 0,05). Sellest uuringust järeldati, et seos töökoormuse, (töö)tulemuse ja subjektiivse väsimuse vahel on keeruline ning edasiste uuringute läbiviimine on vajalik. 1 Väsimuse uuringud vahetustega töös on suuresti fokusseerunud vahetuse pikkusele ja ajastusele (vahetuse algus ja lõpp). Eriti 12-tunnise vahetusega süsteemi mõjudele2. Nendes on uuritud magamise võimalust, uneaja kvantiteeti ja kvaliteeti kui ka väsimust ja selle mõju tööülesannete sooritusele3. Kuigi üldiselt arvatakse, et töönädala nn kokkusurumisel (pikemad tööpäevad, rohkem vabu päevi) on palju plusse, tähendab see siiski ka mõne tööstusharu puhul tihedamat ja pikemat kokkupuudet selliste töökeskkonna faktoritega
1.3 Vastsündinu 1.3.1 Sünnijärgsed oskused Selle sajandi esimesel poolel arvati, et vastsündinu on füüsiliselt abitu: ta ei näe ega kuule peaaegu midagi. 60ndatel aastatel avastasid psühholoogid aga, et laps kuuleb juba enne sündi ja vastsündinule meeldib vaadata keerulisi kujundeid (Tulviste 1996). Siiski tajuvad nad väga väikest osa maailmast ja mõistavad seda veelgi vähem, sest nende aistingud ei ole veel fokusseerunud (Einon 2000:7). Kui meeled (nägemine, kuulmine, haistmine, kompimine ja maitsmine) võtavad vastu väliseid signaale, siis stimuleerivad meeleelundite retseptorid (silmad, kõrvad, nina, nahk ja maitsmiselundid) närve, mis omakorda kannavad impulsid ajju (Adams 2007:10). Vastsündinu luud on pehmed ja paindlikud, tema lihased on nõrgad ja närvisüsteem ei ole veel täielikult välja arenenud. Kõik see toimub esimese 18 elukuu jooksul. Selline arengurütm
endas. Etic – lähtustatakse üldiselt kultuuriteooriast. Selle teooria valguses uuritakse mingist rahvas. Hästi kauge lähenemine. Ei võeta aluseks kohalike termineid, vaid on oma teooria. Emic stateegia ei võimalda eriti võrrelda neid asju. Võtmesümbolid, baasväärtused, kultuurifookus(samad mõisted) - igas kultuuris on olemas teatud kesksed väärtused, mis määravad selle kultuuri olemuse. Mingis kultuuris on mingid väärtused, millele inimesed on fokusseerunud. Kui aru saada võtmesümbolitest, siis saab aru ka muust. Igas kultuuris on mingid elemendid, mille kaudu saab avadas elle olemuse. Moodsad kultuuriteooriad näevad, et kultuuril pole kindlat tuuma. Tegelikult on ebaselge kultuurielementide kogum. Enkulturatsioon – kultuuri õppimine. Inimene sisestatakse kultuuri, kõik inimesed omandavad oma ühiskonnas levinud kultuurilised harjumused ja normid õppimise käigus. Kuidas inimene enkultureerub - 3 etappi:
hästi/halvasti, kas see sõltus töötaja käitumisest/oskustest/situatsioonist.. lähtuvalt sellest saame töökorraldust muuta/nõudeid sättida jne 2)essee lihtne läbi viia, nt palume kirjutada essee töötaja tööst. Hindaja peab olema väljaõppe saanud. Plussid: töötajatele meeldib. Miinused: erinevad hindajad kirjutavad erinevaid esseesid, mida ma siis arvestan? Ei pruugi olla võrreldavadki. Essee on fokusseerunud kvalitatiivsetele aspektidele, kasutatakse kui kvantitatiivseid aspekte pole võimalik hinnata. SOORITUSELE SUUNATUD ENESEHINNANGUD kindlasti mitte kasutada ainukese meetodina; ebaadekvaatne. HINDAMISPROTSESSI HINNANG eriti siis, kui süsteem on noor/juurutamisel. Peaks küsima tagasisidet nii hindajatelt kui hinnatavatelt. ÜHTSE HINDAMISMEETODI PUUDUMISE PÕHJUSED: 1) Juhtimiskontseptsioon ja personalipoliitika need võivad erineda. Erinevatel org'idel
annaabi.ee 
