võimaluse flirtida oma kooli tüdrukutega suhteliselt ohutust kohast nagu arvutiekraani tagant. Mark oli juba lapsena ebatavaliselt nupukas ja tehnoloogiast huvitatud. Ta õppis erakoolis ja sai auhindu matemaatikas, astronoomias ja füüsikas. Ehkki Facebook oli algul mõeldud vaid Harvardis kasutamiseks, levis see kiiremini, kui Mark ja tema toakaaslased olid arvanud. Olukorras, kus mõni teine inimene oleks keskenunud õpingutele, fokuseerus Zuckerberg oma äriideedele. Seejärlel langes ta ülikoolist välja. 2004. aastal läks ta oma toakaaslastega Californiasse. Ta investeeris Facebooki 10 000 dollarit ning hakkas New Yorgis seda turundama. 2006. aastal pakkus Yahoo tippjuht Terry Semel talle Facebooki eest juba miljard dollarit, kuid Zuckerberg keeldus soovides seda veel ise edasi arendada. 2008.aastal läks Facebook mööda MySpaces'ist, kui maailma suurim sotsiaalvõrgustik. 2009.aastal tegutses Facebook juba 27 riigis.
nende kohta esitatud infoga. Kuid Facebook pidi sisaldama ka palju muud. Toakaaslaste Dustin Moskovitzi ja Chris Hughesi abiga ning Eduardo Saverini antud tuhande dollariga varustatult tõi Zuckerberg 2004. aasta veebruaris välja veebilehe Thefacebook.com. Viis päeva pärast live'i minekut oli sel juba tuhat registreeritud kasutajat. Moskovitzist sai hiljem Facebooki viitsepresident. Olukorras, kus mõni teine oleks otsustanud keskenduda õpingutele, fokuseerus Zuckerberg oma äriideele. Ning ta langes ülikoolist välja. 2004. aasta juunis kolis ta oma toakaaslased ja Facebooki tegevuse Palo Altosse, California kuulsasse räniorgu. Saverini investeeris veel 10 000 dollarit ja hakkas New Yorgis Facebooki turundama. Facebooki uus kontor oli tuubil täis tahvleid, arvuteid ja tühje pitsakarpe. Noored pidasid vägevaid pidusid ja jõid kõvasti, kuid tegid ka metsikult tööd. Zuckerberg organiseeris
kuningatele krisliku maailma kaitse sise- ja välisvenlaste vastu. Sisepoliitikas mõeldi selle all ennekõike kuningate kohustust kaitsta kirikut temale Jumala usaldatud riigi territooriumil, kirikule kuuluvat vara, kirikuteenreid, aga ka leski ja vaeslapsi. Neid kohustusi loetlesid piiskopid kuningatele kroonimistseremooniate ajal ja need olid kujunenud kindlateks õnnistamise rituaalideks oma sümbolitega. Kiriku ja nõrkade kaitsmine oli alati omavahel seotud ja fokuseerus pühitsemisrituaali kindlal momendil – kui piiskop andis kuningale üle mõõga, mis oli kuningavõimu ja jõu sümbol tema riigis. Mõõk sai nõrkade kaitsmise ideoloogia sümbliks. 3.2 RÜÜTLI MÕÕK. Mõõk oli iga rüütli põhirelv. Rüütel pidi vastutama iga mõõgalöögi eest. Mõõk muutus sakraalseks, ta personifitseeriti. Mõõk oma sakraalse pühitsusega kutsub rüütli korrale, sest tema käepidemesse on peidetud reliikvia
registreeritud ja lahendatud kujul statistilistel ja probleemide leidmiseks vajalikel analüütilistel eesmärkidel). Juurpõhjuse välja selgitamine pole seejuures oluline. Probleemi halduse protsess - ITIL v2: Problem management Eesmärgiks on juhtumite juurpõhjuse välja selgitamine ning juhtumihalduse protsessile workaroundide soovitamine/kirjeldamine ja/või muudatuse ettepanekute (RfC – Request for Change) kirjeldamine. ITIL v2 käsitluses jagunes protsess kaheks, üks fokuseerus otseselt ülalmainitud eesmärgile, teine aga tegeles tuntud vigade (known error) haldusele. Sisu on eelkõige selles, et alati ei pruugi juurpõhjus olla kõrvaldatav sisemise IT organisatsiooni ressurssidega, vaid tegemist võib olla tarnija (tarkvara tootja vms.) kontrolli all oleva objekti muutmise vajadusega – näiteks tuleb parandada tarkvara viga. Muudatuse halduse protsess - ITIL v2: Change management