fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus. püsivus: püsiv / vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus. avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc) - 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade) - ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem samaaegne jutustamine: põimitud jututstamine: ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast
fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus. püsivus: püsiv / vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus. avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc) 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade)) ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat & jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik)) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) sh järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem sh ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem sh samaaegne jutustamine ja põimitud jututstamine: (1) ekstradiegeetiline tasand jutustaja tasand ; jutustab diegeetiline tasandil toimuvast
fokus ja loo suhe: väline/sisene (kes ja kuidas, kelle silmade läbi) fokus püsivus: püsiv/vahelduv (fokusseerimise-loo suhe) fokus avaldumise alad: ruum, aeg psühholoogia, ideoloogia etc 3. isiku narratiivides on fokuseerija teadmiste keskus (see, kes näeb), samas kui see, kes kasutab 3. isikut on jutustaja (Arnol käis külm värin üle keha, kui ta mõtles, kui tige teine sellepärast oli (Kevade)) Ka 1. isiku retrospektiivsetes jutustustes tuleks eristada fokuseerijat ja jutustajat, ent kas neid saab päris lahus hoida? Eristamine muutub suhteliselt keeruliseks. (Niisiis, päikese järel käies tulin ma, "sealt ülevalt Põhjast", nagu siin öeldakse. (Piiririik)) Jutustamine (ajaline suhted vs narratiivne tasand) sh järgnev jutustamine: - kõige tüüpilisem sh ennetav jutustamine: - kõige ebatüüpilisem sh samaaegne jutustamine ja põimitud jutustamine:
annaabi.ee 
