tutvustaja ja näitleja Harry Fox'i järgi. Fokstrott arenes välja 1910. aastatel ja jõudis populaarsuse tippu 1930. aastatel, jäädes tantsitavaks tantsuks tänapäevani. Fokstrotist sai pärast stiililisi muutusi 21. sajandi populaarseim ja tantsituim tants. 1930. aastate alguseks hakkas fokstrott muutuma sujuvamaks ja voolavamaks, vastukaaluks uutele ja populaarsust koguvatele Ladina tantsudele. Aja möödudes jagunes fokstrott kiireteks ja aeglasteks versioonideks fokstrotiks ja quickstepiks. Muudetud versioon, mida nimetatakse aeglaseks fokstrotiks, tuleneb inglastelt ja on aluseks tänapäevasele fokstrotile. Fokstrott jaguneb omakorda veel kolmeks erinevaks stiiliks: Ameerika sotsiaalne stiil, Ameerika jätkuv stiil ja rahvusvaheline stiil. Kõik kolm on tantsud partneriga, liikumine toimub vastupäeva ja tantsitakse suhteliselt sama muusika järgi. Erinevused tulevad tehnikast, positsioonidest ja figuuridest.
lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss ja boston. FOXTROT: Fokstrott ehk inglisepäraselt foxtrot on pärit eelmise sajandi alguse Ameerikast. Otseses tõlkes tähendab sõna "foxtrot" rebase sörki, kuid kas just rebase jooksu järgi ka tants oma nime sai, pole kindel. Väidetakse, et nimi võis tulla hoopis ühe kuulsa ameerika muusiku, Harry Foxi järgi. Eestis nimetatakse fokstrotti ka aeglaseks fokstrotiks ning see on võistluste seisukohast viimane õpitav standardtants, mida hakatakse tantsima alates C-klassist. Samas nii mitmeteski maades peetakse fokstrotti standardtantsude aluseks ning seda õpetatakse ka ühena esimestest tantsudest. Arvatakse, et enamus võistlustantse ongi välja kasvanud fokstrotist, ka sving ja rock, millest omakorda arenes jive. Niisiis ei olegi ladinaameerika- ja standardtantsud teineteisest nii kaugel kui vahel arvata võiks. Inglismaal peetakse fokstrotti
kokkusulamine fokstrotiga andis omakorda uue seltskonnatantsu quickstep'i. Viimase loomise au omistavad paljud seltskonnatantsu ajaloo uurijad inglise tantsuõpetajale Frank Fordile. Alates quickstep'i sünnist muutus fokstrott järk-järgult aeglasemaks, kuni tast kujunes välja tänapäeva aeglane fokstrott. Sellisest omapärasest tekkeloost tingituna nimetatakse paljudes riikides meil fokstrotina tuntud tantsu quickstep'iks, aeglast fokstrotti ehk slow-fox'i aga fokstrotiks. Kiiret fokstrotti nimetatakse siis quickstep'iks ja aeglast slow- fox'iks. Fokstroti muusika taktimõõt on 2/2 või 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Et tänapäeval tantsitakse pidudel ka aeglase fokstroti muusika saatel lihtsalt fokstrotti, sobib seltskonnatantsuks praktiliselt iga fokstrotipulsiga pala, mille tempo on 28 52 takti minutis. Siinjuures on mugavaim tempo 36 46 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis.
liigutuste kokkusulamine fokstrotiga andis omakorda uue seltskonnatantsu quickstep'i. Viimase loomise au omistavad paljud seltskonnatantsu ajaloo uurijad inglise tantsuõpetajale Frank Fordile. Alates quickstep'i sünnist muutus fokstrott järk-järgult aeglasemaks, kuni tast kujunes välja tänapäeva aeglane fokstrott. Sellisest omapärasest tekkeloost tingituna nimetatakse paljudes riikides meil fokstrotina tuntud tantsu quickstep'iks, aeglast fokstrotti ehk slow-fox'i aga fokstrotiks. Kiiret fokstrotti nimetatakse siis quickstep'iks ja aeglast slow-fox'iks. Fokstroti muusika taktimõõt on 2/2 või 4/4. Taktis on neli lööki, neist esimene ja kolmas rõhulised. Et tänapäeval tantsitakse pidudel ka aeglase fokstroti muusika saatel lihtsalt fokstrotti, sobib seltskonnatantsuks praktiliselt iga fokstrotipulsiga pala, mille tempo on 28 52 takti minutis. Siinjuures on mugavaim tempo 36 46 takti minutis. Fokstroti kui võistlustantsu tempo on 50 takti minutis.
annaabi.ee 
