11. KAANANIMAA JA IISRAEL: MONOTEISMI TEKE KAANANIMAA (semiidi hõimud) Vahemere idaranniku alad – tänapäeva Süüria, Liibanoni ja Palestiina, Iisrael akadi keeles “purpurimaa” kreeklased nimetasid seda ala FOINIIKIAKS suhteliselt kitsas viljakas maariba Vahemere ja Araabia kõrbe vahel vihma sajab põlluharimiseks piisavalt, maailma vanim põlluharimispiirkond - u. 8500 eKr tekkis Jeeriko asula (pildil) Liibanoni metsad pakkusid laevaehituseks sobilikku seedripuitu (eksporditi Egiptusesse, Mesopotaamiasse jm), head meresõitjad asus maa- ja mereteede ristumiskohas – tihedad kaubandus- ja kultuurikontaktid; Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsiooni kokkupuuteala
valmistamiseks kasutati rauda (1300 eKr) Pärsia riik (559-330 eKr) Neli pealinna: Susa, Perepolis, Ekbatana, Babülon. Kiilkiri kohandati pärsia keelele, riik oli jagatud satraapiateks(asehaldurkondadeks), satraabid juhatasid sõjaväge ja kogusid makse, rajati teid (Suur Kuningatee Väike-Aasia ja Susa vahel), austati rahvaste erinevaid kombeid ja tavasid. 20. Mis on Foiniikia? Iseloomusta. Kreeklased kutsusid Vahemere idaranniku alasid Foiniikiaks. Seal oli soodne ala põlluharimiseks, mägedes kasvasid seedrimetsad, mille puit oli hinnaliseks ehitusmaterjaliks. Tekkisid linnriigid Byblos, Siidon ja Tüüros. Rajasid kolooniaid Küprosel, Sitsiilias, Põhja- Aafrikas(Kartaago) ja Hispaanias. Foiniiklased leiutasid tähestikkirja, mis levis teistesse maadesse. 21. Kuidas kujunesid Juuda ja Iisraeli riik? Taavet lõi Iisraeli riigi 10. saj eKr, pealinn Jerusalemm. Peale Taavetit sai kuningaks tema
Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd, asend ja looduslikud olud. · Süüria, Liibanon ja Palestiina moodustavad Kaanani, mida kreeklased nimetasid seda maad Foiniikiaks, mis tähendab purpurimaad (nimetus tuleb sellest et sealse ranniku tigudest saadi purpurvärvi, purpurriie aga üks Kaanani peamisi eksportkaupu). · Elanikud rääkisid erinevaid semiidi keeli. · Kaanani loodus oli põlluharimiseks soodus, vihma sadas piisavalt (varasemaid põlluharimispiirkondi maailmas) · Liibanoni seedrimetsad olid vanal ajal ehituspuidu allikaks. · Kaanani elanikud kasutasid seedripuid laevaehituses ning olid osavad meresõitjad.
edasi isegi kuni 1 sajandini pKr.Oli ka jumalaid keda ohalik rahvas austas lausa ajani , mil Pärsiasse jõuds islam. Kaanan:loodusejumalad Kaananiks nimetati palestiinat.Sealne elanikkond koosnesmitmesugustest rahvastest,peamiselt semiitidest ,kelle hõimurahvad asustasid ka põhja pool paiknevat Süüriat.Kui Iisreal maa vallutas jäi kaananlaste riike püsima põhjas asuvatel aladel.,mida kreeklased nimetavad Foiniikiaks ehk tänapäevasel liibanoniks.Seal on säilinud nede kultuur ja religioon .Religiooni kohta infot on saadud peamiselt väljakaevamistel leitud templite,usulist tähendust omavate esemete ja ürikute põhjal. Templid koosnesid ühest ruumist,ukseava vastasseinas asus orv, kus tõenäoliselt asetses jumala kuju.Templikõrval asuvad ruumid olid tõenäoliselt preestrite elutoad ja laoruumid. Leitud loomaluude põhjal võime oletada ,et ohverdati lama ja kitsetallesid.Jookidest ohverdati
Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm Seedrimetsad laevaehitus Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke 3 at eKr tekkis Byblos(linn) Egiptuse uue riigi ajal sõltus Kaanan Egiptusest põhjaosa oli hetiitide käes 1000 eKr kujunes välja Foiniikia tähestik(22 märki) 2 at eKr elasid Kaanani lõunaosas heebrealased 16. saj eKr sattusid juudid Egiptusesse = Egiptuse vangipõli(u 400 aastat)
annaabi.ee 
