fluorist skeleti ja hammaste koostises. Inimorganismis sisaldub 2,6 g F. Täiskasvanu ööpäevane F vajadus on 0,3 0,5 mg. Fluori vajak põhjustab kaariese, ülehulk fluoroosi teket. F ärritab nahka, eriti silmade ja nina limaskesti, 2 tekitab kopsuturset, dermatiite. Paljud lahustuvad Fühendid on mürgised, osad on mürgised, kuid mõned tõhusad ravimid. HUVITAVAT 1670. aastal avastas Nürnbergi kunstnik H. Schwanhard, et väävelhappe mõjul eraldub fluoriidist ebameeldiva lõhnaga gaasi. Gaasi väljapääsu takistamiseks sulges ta anuma klaasplaadiga, kuid hiljem märkas, et gaasiga kokkupuutes olnud klaasiosa oli söövitunud ja muutunud mattklaasiks. Nii avastati klaasesemete graveerimise meetod ja töötati välja fluoroforttehnika. KASUTATUD KIRJANDUS Karik, H; Truus, K, Elementide keemia, Kirjastus Ilo, lk 495 496, 498 511 www.annales.org/arcives/x/moissan.html elasombrososistemaarmonizado.blogspot.com/
1)Halogeenide üldiseloomustus VII A rühma elemendid ja nendeks on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Kõige aktiivsemad mittemetallid, keemiline aktiivsus suureneb rühmas alt ülesse. Aktiivsem halogeen tõrjub vähemaktiivsema halogeeni tema ühenditest välja.Lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid. 2)Fluori : Leidumine: Fluor on levinuim halogeen maakoores. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost ja krüoliidist.(mineraal) omadused: Fluor on kahvatukollane, õhust raskem, terava lõhnaga ja väga mürgine gaas Hoidmine: Fluori hoitakse vasest või niklist anumates,( kuna nende pinnale moodustuvad vastavate fluoriidide õhukesed kelmed, mis takistavad metallide edasist reaktsiooni.) keemilised omadused ja reageerimine veega: Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega (v.a
Krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstusliku tähtsusega varud asuvad Gröönimaal, väiksemates kogustes leidub seda siiski ka Islandil. Krüoliit leiab kasutust mitmetes 6 valdkondades, millest tähtsaim on alumiiniumitööstus. Kõrge hinna tõttu toodetakse suur osa alumiiniumitööstuses vajaminevast krüoliidist tänapäeval sünteetiliselt fluoriidist. Fluori sisaldub ka paljudes haruldasemates mineraalides, nagu topaas Al2SiO4(OH,F)2, sellaiit MgF2, viliaumiit NaF, bastnaesiit (Ce,La)(CO3)F, vilgukivi, küünekivi (amfibool), turmaliin jt. Lisaks eelmainitud suhteliselt kõrge fluorisisaldusega mineraalidele, leidub fluori kõikjal väikestes kogustes ränimineraalides ning litosfäärikivimites. Erinevad kivimirühmad sisaldavad fluori varieeruvates kogustes. Süvakivimites on fluoriidikontsentratsioon 20-4000
Halogeenide hulka loetakse ka radioaktiivne element astaat, kuid tema omadusi tuntakse vähe. Füüsikalised omadused halogeenidel: 1) F2 ( Flour ) - helekollane mürgine gaas Leidumine ja saamine: Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Omadused: Fluor on helekollane, õhust raskem, terava lõhnaga, mürgine gaas. Kui õhus on miljondik osa fluori, siis põhjustab sellise õhu sissehindamine inimesele surma. Keemiliselt on ta kõige aktiivsem mittemetall ja reageerib kõikide metallide ja mittemetallidega ( v.a. lämmastik, heelium ja argoon). Fluoris süttivad peale metallide ja
FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ühendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrolüüsil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmevärvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja krüoliidist Na3AlF6. Fluori ja fluoriühendite tootmiseks kasutatakse rohkem siiski fluoriiti, kuna krüoliit on haruldane mineraal, mille ainsad tööstuslikud varud asuvad Gröönimaal. Fluoriit Krüoliit Fluoriit oli tuntud juba vanadest aegadest muistsetele juveliiridele, metallurgidele ja klaasimeistritele oma erakordse ilu ja värvitoonidega. Igal mineraalitükil oli kordumatu muster. Fluorist tehti
annaabi.ee 
