T- ergastusolekus on ergastus- ja põhiorbitaalil olevate elektronide spinnid ühesuunalised. See asjaolu teeb T-ergastusseisundi eluea pikemaks kuna elektroni minekuks põhiorbitaalile peab toimuma spinni pööre. Nimetage kolm võimalust neeldunud kvandi energia liikumiseks klorofülli molekulis Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks toimub fotokeemiline reaktsioon Ergastus kiirgub välja fluorestsentsina Ergastusenergia muutub soojuseks 1)Võib moodustuda üks ergastus üle kogu süsteemi. See on nn eksitonmehhanism, tagab ülikiire ergastuse kandumise üle kogu antenni. 2)Aeglasem on nn. Försteri resonantsmehhanism, kus ühe molekuli ergastus võib kustudes üle minna teise molekuli ergastuseks molekulide tugeva omavahelise mõju tõttu. See töötab ilmselt ergastuse ülehüpetel erinevate monomeeride ja erinevate Chl-valk-komplekside vahel.
või ei tööta üldse. 28. Kuidas taimedes kahjustutakse superoksiidne anioon ·O2? Superoksiidi dismutaas, ensüüm, lagundab superoksiidse aniooni vesinikperoksiidiks ja vesinikperoksiid lagundatakse veeks katalaasiga 29. Kuidas taimedes kahjutustatakse vesinikperoksiid mis tekib kloroplastides Mehleri reaktsioonis? Katalaas lagundab vesiniperoksiidi veeks 30. Miks pimeadapteeritud taimedes pärast esialgset liigse valgusenergia kiirgamist fluorestsentsina indutseeritakse mittefotokeemiline kustutamine? Ergastuse mittefotokeemiline kustutamine on vajalik stressitingimustes (nt CO2 on vähe) ja ergastust ei suudeta üle kanda. Ergastuse püsimine võib olla ohtlik, kuna on suurem tõenäosus, et moodustuvad hapniku aktiivvormid. Selleks, et ohtu vähendada, siis suunatakse ergastus violaksantiinile, mis kombineerib enda sidemed ümber nii et moodustub mittefotokeemiline kustutaja zeaksantiin. See toimub siis, kui luumeni pH langeb. Kui
Võib toimuda singletse ergasusseisundi üleminek väiksema energiaga paralleelsete spin'idega tripletsesse ergastusseisundisse, mille eluiga pikem (~10-3 s) ja sellelt seisundilt suur tõenäosus, et elektronid liiguvad hapnikule ROS tekkega. 24. Nimetage kolm võimalust neeldunud kvandi energia liikumiseks klorofülli molekulis 1) Ergastus kasutatakse laengute lahutamiseks - toimub fotokeemiline reaktsioon 2) Ergastus kiirgub välja fluorestsentsina 3) Ergastusenergia muutub soojuseks 25. Defineerige fluorestsents. Miks on klorofülli fluorestsents punane? keha või molekuli (eriti pigmentide) omadus neelata kiirgusenergiat mingis lainepikkuses ja selle tagajärjel kiirata suurema lainepikkusega valgust. Näit. klorofüll neelab sinist ja punast valgust, tema fluorestsentskiirgus on aga tumepunane. Selle
Energia absorbeerumisega kaasneb süsteemi (molekuli, aatomi) üleminek energeetilisest miinimumolekust normaalolekust (ground state) kõrgema energiaga ergastatud olekusse (excited state). Viimane on lühiajaline ja üsna pea vabastab süsteem energia, pöördudes 38 madalamale energianivoole tagasi. Energia vabaneb kas soojusena, mis kandub naabermolekulidele, või valgussähvatusena (fluorestsentsina). Kui emiteeruv energia on piisavalt suur, võib aset leida keemilise sideme katkemine või elektroni lahkumine ja iooni tekkimine. Molekulid neelavad energiat valikuliselt neelduvad need valguskvandid, mille energia võrdub normaal- ja ergastatud oleku orbitaalide energiate vahega. Mida väiksem on see erinevus,
Iga elemendi aatomitel on teatav iseloomulik komplekt selliseid lainepikkusi, mida nad neelavad, s.t. teatav komplekt neeldumisjooni. Need lainepikkused on samad, mida aatomid kõrgel temperatuuril kiirgavad. Niisiis on tegemist neeldumis-spektroskoopiaga, nagu ka UV-Vis meetodi puhul, ainult et kiirgust neelavad aatomid, mitte molekulid. AAS spektri teke: Aatomid neelavad sobiva energiaga kiirguskvandi A + h = A*. Aatom pöördub tagasi põhiolekusse (energia eraldub soojusena või fluorestsentsina) A* = A + Esoojus. Põhimõtteskeem on väga sarnane UV-Vis spektromeetriga. Kiirgusallikas: Lamp, milles kiirgav element on seesama, mida me määrata tahame. Iga elemendi (või elementide grupi jaoks) on oma lamp. Atomisatsioon AAS meetodis: Uuritav proov tuleb viia aatomite kujule, st tuleb atomiseerida (kuid mitte ergastada!). Atomisatsiooniks on kolm põhilist võimalust: Leek (avastamispiirid enamasti mõni ng/ml); Elektrotermiline (avastamispiirid enamasti mõni kuni mõniteist ng/l);
annaabi.ee 
