32. Kirjeldage pürosekveneerimise protseduuri. 4:15-22. DNA mass- sekveneerimise meetod, kus erinevalt Sangeri didesoksüribonukleotiididega DNA-ahela sünteesi terminatsioonist kasutatakse sünteesiga järjestamist, mispuhul detekteeritakse nukleotiidide lülitamisel toimuvat pürofosfaadi vabanemist. 33. Kirjeldage Illumina sekveneerimise protseduuri. 4:23. 5:5-10. Kiibil on nukleotiidid ja DNA polümeraas. Need nukleotiidid on fluorestsentsiga märgistatud, kus teatud värv vastab alusele. Neil on ka terminaator, nii et lisatakse ainult üks nukleotiid korraga. Kiipidest tehakse pilt. Igas lugemiskohas on fluorestsentssignaal, mis näitab lisatud nukleotiidi. Seejärel valmistatakse kiip ette järgmiseks tsükliks. Terminaatorid eemaldatakse, et saaks lisada järgmist nukleotiidi ja fluorestseeruv signaal eemaldatakse, takistades sellega järgmise pildi saastamist.
Selliseid rühmi nimetatakse kromofoorideks. Lahuse optiline tihedus A (absorbance) avaldub: kus Io valgusallikast tuleva valguse intensiivsus ning I - lahuse läbinud valguse intensiivsus. Valguse neeldumist kirjeldab Lambert-Beeri seadus: Fluorestsents-spektroskoopia: Fluorestsentsi võib kirjeldada järgmise skeemi abil: Fluorestsents-spektroskoopia on umbes 100 korda tundlikum kui spektrofotomeetria. Looduses on väga vähe piisavalt tugeva fluorestsentsiga ühendeid. Seetõttu kasutatakse sünteetilisi substraate, mille koostisesse on viidud fluorogeenseid rühmi. F fluorestsentsi intensiivsus Io - ergastava kiirguse intensiivsus - ekstinktsioonikoefitsent c - molaarne kontsentratsioon l - neelava kihi paksus Q - kvantsaagis Kui cl on väike, lihtsustub valemiks: kus F on proportsionaalselt sõltuv kontsentratsioonist. Mida madalam on lahuse optiline tihedus, seda korrektsem on spektrofluorimeetriline mõõtmine! Turbidimeetria:
siduva värvi korral) mõõtmisi. Analüüsi käik kontsentreeritud märgistatud rakkude lahus segatakse puhvriga nii, et rakud läbiksid laserkiirt ükshaaval. Mõõdetakse nii fluorestseeruva valguse eraldamist kui valguse hajutamist (suurus ja kuju). Lahus viiakse läbi tila, kus moodustavad pisikesed tilgad, kus on enamasti ainult 1 rakk. Moodustumise ajal antakse igale tilgale negatiivne elektriline laeng, mis on võrdeline selle eraldatud fluorestsentsiga. Ilma laenguta tilgad ja erinevate laengutega tilgad eraldatakse elektrivälja abil ja kogutakse. (ühe tilga sorteerimine toimub millisekunditega). Tunnis läbib masinat kuni 10 miljonit rakku, mistõttu saabki erinevate omadustega rakke eraldada ja siis kasvatada.
annaabi.ee 
