sündmuse toimumist võimalik kindlaks määrata. Näiteks täringu viske puhul ei tea me kunagi täpselt ette, mitu silma saame. Nii on täringuviske resultaat juhuslik suurus. Tingituna juhuvigadest on ka üksikmõõtmise tulemus juhuslik suurus. Näide 1. Oletame, et mõõtsime multimeetriga füüsikahoones 8 minuti jooksul n = 100 korda vahelduvpinget. Katsetulemuste jaotus on kujutatud joonisel 2. Näeme, et vahelduvpinge väärtus ei ole ajas konstantne vaid fluktueerub mingi väärtuse ümber, s.t on juhuslik suurus. Antud näites on selle põhjuseks nii juhuvead kui ka vahelduvpinge väärtuse sõltuvus kogu võrgus tarbitavast võimsusest. 228.8 228.6 U Pinge, /V/ 228.4 228.2 228 0 1 2 3 4 5 6 7 8 aeg, /min/
tugevus geomeetriliselt. Kontrollitakse visuaalsest ruumilist erisust- võime eristada ruumis erinevatest punktidest tulnud valguslainete asukohti, eristada kahe objekti ruumilist erinevust. Eristusläve arvulised väärtused lähevad seda suuremaks, mida kõrgem on ärritajate mõjutase. Absoluutne tundlikkus ja läve kõrgus on pöördvõrdelises suhtes- mida madalam lävi, seda kõrgem on analüsaatori tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerub). Signaalide avastamise teooria- SAT (Green ja Swets)- lähtub eeldusest, et lävi ei ole lihtsalt selline püsiv väärtus, mis sõltub ärritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lävesid mõõtes mängivad kaasa nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvõtmise protsessidega seotud psüühika infotöötlustasandid. Meetodid sensoorse tundlikkuse ja vastuse kriteeriumi eristamiseks. Aisting on ajaline protsess- võtab aega, aistingu eeldused on reaalselt olemas, kuid teadvustamata- latentne
diagnostilisi eesmärke silmas pidades kasutu. Seda rö-footonite voogu nimetatakse esmaseks kiirguseks. Footonitel kiirgusvoos on erinev energia, kuid see ei saa kunagi suurem olla kui suurima energiaga elektronidel, millega anoodi pommitati. Elektronide energiat torus väljendatakse torule rakendatud pingega, kusjuures radiodiagnostikas kasutatavaid pingeid väljendatakse kilovoltides (kV). Kuna torule rakendatav pinge fluktueerub, siis on otstarbekas kasutada tipp e maksimumpinge mõistet – kVp. Definitsioon väidab, et kui elektron liigub elektriväljas, mille potensiaalide vahe on 1 volt, siis ta omandab 1 eV suuruse energia. Seega kui me ütleme, et teeme ülesvõtet 100 kVp , on anoodi pommitavatel elektronidel energiat maksimaalselt 100 000 eV või 100 keV. Tekib erineva energiaga rö-kiirgust, kui ühegi footoni energia ei saaolla suurem kui 100keV.
kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Muutlik väärtus- sõltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Tundlikkuse muutused tulenevad erksusest, toimeainete mõjust, väsimusest jne. Kui koos müraga, siis on ärritajaid raske eristada. Tundlikkus ei ole püsiv, vaid kõigub (fluktueerub). Adaptsioon-(lad k kohandamine) meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegse ärritaja toimel või selle puudumisel. Konkreetsel hetkel iseloomustab inimest tundlikkuse tase, aga see pole fikseeritud, kõigub, võib pidevalt ühes kindlas suunas liikuda ära, eelkõige siis kui keskkonnaärritajate tase muutub, tugevamaks minnes meie tundlikkus väheneb, läve tõuseb, ,,kanal ummistub", tugeva valguse korral tundlikkus valgusele läheb tuimemaks, läved kasvavad
annaabi.ee 
