Need muudavad kasulikud maagiosakesed mittemärguvaiks. Õhumullikestega tõstetakse need pinnale ja eemaldatakse. Kui vahu teke on ebasoovitav, kasutatakse vahuärasteid alkohole ja estreid. Pulbrid Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 34. Poolkolloidid
Vahumulli elamise aeg ongi eluiga Vahu mehhanismid Vaht on ilma vahutekitajata ebastabiilne, eluiga on lühike. See on seepärast, et polüeedrilised mullid juhitakse enamasti kiiresti vedelikust välja. See on seetõttu, et polüeedriliste mullide kile keskkohas on konts. suurem, vesi koguneb sinna. See aga ei võimalda mullil olla stabiilne. Tahked segud Tahked vahud g/t Tahked emulsioonid (kristallvedelik) v/t Tahked segud (kalliskivid) t/t k.a. sulamid (mitmekesine segunemine() Pulbrid, fluidisatsioon Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Pulbrid võib vaadelda kui sellist aerosooli, kus tahke faas on sadenenud. Pulbrite peamine omadus on nn. fluidisatsioon, kus pulber käitub nagu vedelik. Selle näiteks on näiteks vedeliku laadne voolaine ja gaasi juhtimisel pulbrisse ,,mullitamine" nagu keevas vedelikus
Keemilise sideme mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite olemasolu korral pole tiksotroopia võimalik. Geelide struktuur omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik tugevneb seismisel. Struktuuri tugevnemisel tõmbub ta ühtlasi ka fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale kokku. Selle kokkutõmbumise protsessis surutakse välja osa olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste struktuuritühikutes olevast dispersioonivedelikust ning tarde kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel
Jõudnud elektrofiltrisse, tekkib aerosoolis koroona lahendus, tekkinud elektronid ioniseerivad gaasi molekulid. Osakesed omandavad negatiivse laengu ja sadenevad anoodil, millelt nad sadenevad kogujasse. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 3 Poolkolloidid
Peenestatud(disperseks) faasiks on tahke aine ning ta on tekkinud kondensatsioonilisel teel. SUDU (SMOG) tööstusrajoonide õhus kondenseerub niiskus tolmu, tahma, tuha jt. osakestele. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 30. Poolkolloidid
Läbipaistmatute osakeste korral esineb positiivne fotoforees, s.o. osakeste liikumine valguskiire suunas. Läbipaistvate osakeste korral esineb negatiivne fotoforees osakene liigub valgusallika suunas. Pulbrit vaadeldakse kui tahke disperse faasiga aerosooli, milline on koaguleerunud ja moodustanud sademe. Osakeste mõõdud kõiguvad laiades piirides: kolloidsetest mõõtmetest kuni mikroheterogeensete mõõtmeteni. Pulbrite omadused sõltuvad peenestusastmest. Pulbritele on iseloomulik fluidisatsioon, s.o. üleminek olekusse, milline on sarnane vedelale olekule. Praktiliselt näeb sellist olukorda näiteks tolmkütuste kasutamisel düüspihustites ja keemiliste reaktsioonide läbiviimisel keevas kihis. Kui pulbrist lasta läbi gaasi, siis teatud voolukiiruse juures hakkab gaas läbi pulbri tulema väikeste kindlate koguste kaupa sarnaselt mullidega. Pulbri pind meenutab siis keevat vedelikku, millest siis ka nimetus keev kiht. 32. Poolkolloidid. Seepide olek lahuses
annaabi.ee 
