Amiinide funktsionaalne rühm on aminorühm-NH2. Amiinid võivad olla gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained. Atsüklilisi amiine saadakse peamiselt alkohole või süsivesinike halogeenderivaate ammoniaagiga töödeldes, aromaatsete amiinide saamiseks redutseeritakse nitroühendeid. Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loom- kui ka taimorganismide ainevahetus- protsessides, eriti aga orgaaniliste ainete mikrobioloogilisel lagunemisel. Enamikul amiinidel on ebameeldiv lõhn. Dimetüül- ja trimetüülamiin on heeringalõhnaga. Laipade lagunemisel tekivad mürgised laibalõhnaga amiinid putreskriin H2N(CH2)4NH2 ja kadaveriin H2N(CH2)5NH2. Riknenud toidu mürgisust ei põhjusta niivõrd amiinid kuivõrd roiskumisbakterite eritatud toksiinid
Selles variandis kasutatakse alküülimisvahendina halogenoalkaani. Saadakse soolade segu, mida töödeldakse leelisega ja seejärel destilleeritakse veeauruga. Lämmastikühendi redutseerimine. o 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) o 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega o 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna)
vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis elektrofiili (H+) suhtes. OMADUSED: Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga AMIINIDE KASUTAMINE gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained, mis moodustavad hapetega muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. sooli. .Hüdrofiilsed. H-sidemed nõrgemad kui alkoholides (polaarsus Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete väiksem), seetõttu lahustuvad vees halvemini kui alkoholid. Samal dekarboksüülimisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid põhjusel on ka kt° madalamad kui alkoholidel. ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis
Saamine: Ammoniaagi või amiini alküülimine. Selles variandis kasutatakse alküülimisvahendina halogenoalkaani. Saadakse soolade segu, mida töödeldakse leelisega ja seejärel destilleeritakse veeauruga. Lämmastikühendi redutseerimine. 1. Amiin kui alus on võimeline liitma endaga prootoni (H+) 2. Amiinid kui alused reageerivad hapetega 3. reag. Halogeenoalkaanidega Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Looduses tekib amiine valkude koostisesse kuuluvate aminohapete dekarboksüülumisel. Neid amiine tekib eriti mikroobide elutegevuses, kuid ka kõrgemais organismides, loomorganismides nt. seedekulgla anaeroobseis tingimustes. Katabolismis moodustub amiinidest mürgiseid saadusi (nt. jämesooles mikroobide toimel). Amiinid on ka laipade lagunemisel lüsiinist tekkiv kadaveriin ja arginiinist tekkiv agmatiin (tekitavad laibalõhna)
annaabi.ee 
