rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. TUNTUD OPERETTE. Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" KASUTATUD KIRJANDUS. *Muusikaõpik VII-VIII *Google otsing *EE köide 7 EVELIN VIKS OOOPS1
Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operetid : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Kasutatud kirjandus : - 8. klassi Muusika õpik - http://miksike.ee/ooper - http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/ooper.html - www.miksike.ee/referaadid/operett_oops1.doc+operett&cd=2&hl=et&ct=clnk&
kg oli 12,5 kg parem isegi keskkaalu võitja tulemusest. Neulandist sai esimene Eesti olümpiavõitja. 2 XII OM oli pärast 1906.a. Ateena vaheolümpiat taas kavas tõstmine. Kergkaalus Neulandile vastast ei olnud.Kuna tõsteprotokolle pole täiuslikult säilinud on avaldatud erinevaid üks nendest: 1. Alfred Neuland(72,5+75+110) 2.Louis Willquet(60+75+105) 3.Florimond Rooms(55+70+105) rebimine ühe käega,tõukamine kahe käega,tõukamine kahe käega. MM võistlustel Tallinnas 29 ja 30.aprillil 1922.a. Võitis maailmameistritiitli. 1921.a. Asutas Valgas Vabaduse tn.21 äri. Kaubeldes kalaspordipüügiriistadega. Neulandi hobiks oli viiulite kogumine kuid ka kalapüük. Abiellus Alfred 17.aprillil 1922.a. Valgas. Tema perre sündis ja kasvas neli poega. Kõige vanem poeg Harry(7.IX
ja mõningaid mängitakse tänapäevani. Tema teostes on segunenud poliitiline satiir ja tuntud ooperite paroodia. Kuulsaimad neist on ,,Orpheus allmaailmas" (1858) ja ,,Ilus Helena" (1864). Tuntumaid operette Jacques Offenbach. ,,Orpheus põrgus", ,,Ilus Helena" Johann Strauss noorem. ,,Nahkhiir", ,,Mustlasparun", ,,Viini veri" Imre Kalman. ,,Silva", ,,Bajadeer", ,,Krahvinna Mariza", ,,Montmartre´i kannike" Ferenc Lehar. ,,Lõbus lesk", ,,Krahv Luxemburg" Florimond Herve. ,,Mamzelle Nitouche" PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 4 of 9 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal 1. MUUSIKAL Muusikal (inglise keeles musical) on muusikaline lavateos, mille sisu avatakse kõnedialoogide ja tantsu kaudu. Lavateoses on esindatud avamäng, vahemängud, soololaulud, koorilaulud,
nõudlust lühikeste, kergete tööde järele, mis olid kontrastiks täis-pikale järjest tõsisemaks muutuvale koomilisele ooperile. Selleks ajaks oli sõna ,,koomiline" zanri nimes saanud eksitavaks: ooper Carmen on näide koomilisest ooperist, mis on traagilise süzeega. Kuigi tavaliselt on tunnustatud Jacques Offenbachi1, kui esimeste operettide kirjutaja, nagu näiteks ,,Ilus Helena" (1864), märkis Ernest Newman, et tunnustus peaks minema hoopis Florimond Ronger'ile (1825-1892), kes oli laulja, helilooja, libretist ja dirigent. ,,Aga see oli Offenbach, kes lõi selle zanri ja andis sellele üüratu populaarsuse Teise Impeeriumi ajal ja peale seda."2 Robert Planquette, Andre Messager ja teised kandsid seda traditsiooni edasi. Kõige väljapaistvam saksakeelne operettide looja oli austrialane Johann Strauss Jr. 3 (1825-1899). Tema esimene teos selles zanris oli ,,Indigo ja nelikümmend röövlit"
valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. Tuntud operette : Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Ooper - Operett Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Mõnikord nimetatakse ooperiks ka ooperiteatrit ehk ooperimaja. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid