Eriti valgurikas on roheline tee. Aminohappeid on tees avastatud 17. 3 Teetõmmis on võimeline võtma erinevaid värvitoone tänu sellistele pigmentainetele nagu klorofüll, mida leidub peamiselt rohelises tees, aga ka ksantofüll ja karotiin. Viimased uuringud on näidanud, et tõmmise värv on seotud peamiselt kahe värvainete grupiga: rubigiinid ja flaviinid. Rubigiinid annavad punakaspruune ja flaviinid kuldkollaseid toone. Tees sisalduvate mineraalainete hulgast on tähtsaim fluor, mis kaitseb hambaid kaariase eest. Teejoomise tervislikud kasutegurid Üks tee tuntumaid omadusi ja hinnatavamaid omadusi on tema toniseeriv ja ergutav toime. Tee stimuleerib organismi, elutegevust, kõrvaldab väsimuse, tõstab töövõimet ja loomingulist potentsiaali. Sellised omadused on seotud tee kofeiinisisaldusega. Tee toniseeriv mõju kestab
muudab oma oksüdatsiooniastet Cu+ ja Cu2+ vormi vahel vahendades elektrone läbi kompleksi molekulaarsele hapnikule. Hapnik on elektronide terminaalne akseptor, tema redutseerumise tagajärjel moodustub vesi. NADH või suktsinaadi oksüdatsioon on 2 elektronili loovutamise protsess, mille käigus kantakse hüdriidioon üle flaviinile. Hüdriidioon koosneb prootonist ja kahest elektronist (H-). Erinevalt NADHst ja suktsinaadist, on flaviinid võimelised osalema kas 1- või 2- elektronilistes ülekandeprotsessides. Flaviin, mis on maksimaalselt redutseeritud dehüdrogenaasi reaktsioonis, võib edaspidises oksüdeeruda, loovutades kas ühe või kaks elektroni. Täielikult redutseerunud flaviini vormi nimetatakse kinooliks, täielikult oksüdeerunud vorm on kinoon, paardumata elektroni sisaldav vahepealne vorm on semikinoon. Nii nagu flaviinid, on ka CoQ ehk ubikinoon võimeline elektrone liitma-loovutama
esialgne olek ja katalüütiline tsükkel saab korduda. ADH katalüütiline mehhanism sisaldab seega üleminekuoleku stabilisatsiooni (eriti hapniku aatomil tekkiva negatiivse laengu stabilisatsiooni ) ja aluselis-happelist katalüüsi. Samuti on tähelepanuväärne, kui suures ulatuses võivad muutuda teatud rühmade pKa väärtused sõltuvalt spetsiifilisest keskkonnast. Vitamiin B2 (riboflaviin) Riboflaviin on prekursoriks flaviinkoensüümidele FMN ja FAD. Flaviinid on kollase värvusega, valguse toimel kiiresti lagunevad ühendid. Riboflaviini defitsiiti meie organismis praktiliselt ei esine. FMN ja FAD ei ole tavaliselt ensüümidega kovalentselt seotud, ent moodustavad stabiilse, mittedissotseeruva kompleksi. Seega funktsioneerivad vastavad ühendid kui prosteetilised rühmad. Nende funktsioon on vastavate ensüümide varustamine redoksreaktsioonides osalevate tsentritega, mis liidavad või loovutavad elektrone.
temast radikaale. Seetõttu on anaeroobid hapnikule tundlikud. Hapniku toksilised põhjused: oO2 + 4H+ + 4e 2H2O See on hapniku täieliku redutseerimise reaktsioon (liidetakse 4 elektroni), mida viib läbi tsütokroomi oksüdaas. oO2 + e O*2 Ühe elektroni liitumisel hapnikule moodustub superoksiidradikaal. Sisaldab 1 paardumata elektroni ja on väga reaktsioonivöimeline. 1-elektronilist ülekannet hapnikule saavad toimetada flaviinid, kinoonid, FeS-valgud, tsütokroomid. Superoksiidradikaalid vöivad moodustuda ka ilma elusorganismide osavötuta, näiteks ultraheli ja elektrivoolu toimel. Superoksiidradikaal oksüdeerib küllastumata rasvhappeid, valkudes tioolrühmi, ensüümidega seotud NADH2 jne. oO*2 + H2O2 + H+ O2 + H2O + OH* Superoksiidradikaali reageerimisel H2O2 ga tekib superoksiidradikaalist veel toksilisem hüdroksiidradikaal. See on ülitugev oksüdeerija ja vöib