Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 8.4 Saja-aastane sõda 1337-1453 Inglismaa ja Prantsusmaa. Kaudselt oli põhjuseks Prantsusmaa kuningate tugevnemine. Sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia. Mõlemad taotlesid ka rikast Flandriat. Otseselt sõja põhjuseks sai viimase Kapetingi surm. Inglise kuningas Edward III oli Philippe Ilusa tütre poeg ja tal oli teatav õigus Prantsuse troonile. Sõda kulges vahelduva eduga. Inglismaa alustas võimsalt ja 1429. aastatel valdas Inglismaa suurt osa Prantsusmaast. Võis arvata,et Prantsusmaa saabki lüüa, kuid 1453.aastaks sai Prantsusmaa ühendatud ning sai alguse Prantsusmaa riik. Sellega sai Prantsusmaa Euroopa üheks kõige tsentraalsemaks ja tugevamaks jõuks. 9
Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad. Suurim tagasilöök peale katku oli sajaaastane sõda (1337 - 1453). Pärast sajaaastast sõda järgnesid nii Inglismaal kui Prantsusmaal mitmed kodusõjad. Prantsusmaal oli tugev vastuseis Louis XI ja Charles Südi vahel. Charlese kaotuse ja surmaga kindlustas Louis XI oma ülemvõimu Prantsusmaal, ka Burgundia. Küll aga ei saanud ta endale Flandriat, mis jäi Charlesi tütrele. Charlesi tütar abiellus Saksa keisri Maximillianiga ning see ala läks lõplikult Prantsusmaale kaotsi. Inglismaal puhkes roosidesõda. Sellest sõjast väljus võitjana valgete rooside kauge sugulane Henry Tudor võimule tuli ta enamasti tänu sellele et kõik teised olid surma saanud ning tal ei olnud oponente. Saksamaal oli 13saj keisrivõim läbikukkunud ning kui 1273 valiti küll
Pikapeale, suuresti liidus linnadega, kuningavõim tugevnes, eriti Louis IX Püha ajal (13 saj) ja Philippe IV Ilusa ajal (13-14 saj). Prantsuse kuningate tugevnemine sai kaudselt Saja-aastase sõja (1337-1453) põhjuseks. Nimelt oli Plantagenetidel (Inglise dünastia) Pranstsumaal ulatuslikult valdusi, sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia. Mõlemad taotlesid ka rikast Flandriat. Otseselt sõja põhjuseks sai viimase Kapetingi surm. Inglise kuningas Edward III oli Philippe Ilusa tütre poeg ja tal oli teatav õigus Prantsuse troonile. Sõda kulges vahelduva eduga. Seejuures toetas Burgundia (tüüpiline keskaegne moodustis, mis formaalselt oli osalt Prantsusmaa, osalt Saksa keisririigi osa, tegelikult aga iseseisev riik) toetas Inglismaad. Ehkki inglased saavutasid alul edu, sunniti nad lõpuks taanduma - 1453 Bordeux’ rahu.
annaabi.ee 
