Külvata mais või hilissügisel. SARIKIBEERIS Iberis umbellata SARIKIBEERIS Iberis umbellata Madal. Kõrgus 25 cm Mee- ja pinnakattetaim. Roosad lõhnavad õisikud juunis ja juulis. Sobib lõikelilleks. Päikesepaisteline, poolvarjuline kuiva lahja kuni normaalse mullaga koht. Lubjalembene. Külmakindel. Annab isekülvi. Külv mais või sügisel 0,5 cm sügavusele. ADOONIS Adonis Flammeus ADOONIS Adonis Flammeus 35 cm kõrge sulgjate lehtedega suvelill. Õitseb mai - juuli Veripunased musta südamikuga 1,5 kuni 2,5 cm ülaseõisi meenutavad õied. Kiviktaimlasse, ääristaimeks, lõikelilleks. Eelistab parasniiske kerge lubjarikka mullaga kasvukohta. Seeme külvata varakevadel või sügisel vahetult enne külmasid. LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata LÕHNAV MUSKUSJMIKAS Centaurea Moschata
Lendama hakkavad umbes 28. ja umbes 90. elupäeva vahel, kuid pojad võivad jääda vanematest sõltuvateks mitu nädalat pärast sedagi.(Dominic Couzens, 2005) Kaklaste liigirikkusest Eestis Eestis on 12 erinevat kaklast ja nendeks on: Habekakk Strix nebulosa, Händkakk Strix uralensis, Karvasjalg-kakk e. laanekakk Aegolius funereus, Kassikakk Bubo bubo, Kivikakk Athene noctua, Kodukakk Strix aluco, Kõrvukräts Asio otus, Lumekakk Nyctea scandiaca, Sooräts Asio flammeus, Värbkakk Glaucidium passerinum, Värbräts Otus scops, Vöötkakk Surnia ulula. Habekakk: Peaaegu kassikaku suurune. Sulestiku põhivärvus tuhkhall. "Loor" hästi arenenud- helehall, tumedate kontrastiliste viirudega. Kurgualune must. Silmad väikesed, kollased. Lennus kiirem ja osavam kui kassikakk. Hääl mitmesilbiline haukuv, aeg-ajalt, korrutav "hu-hu-hu-hoo". Üldpikkus 72 cm. Eestis on ta üliharuldane haudelind ninva harva esinev talikülaline ja läbirändaja.Arvatavasti
Poegadele on algul ohtlik eelkõige nugis, pärast, kui nad juba pesast väljas käima hakkavad, lisanduvad talle suvalised röövlinnud. Linnupoeg on maitsev suutäis, millest ära öelda oleks kiskja seisukohast puhas lollus. Kuid ka linnupojad ise on üksteisele ohtlikud. Kuna poegade vanuses on teinekord suured erinevused, ei takista miski suurematel väiksematele turja kargamast. Kõrvukräts ei kuulu looduskaitse alla. Sooräts Sooräts (Asio flammeus) on kollakaspruun hakist veidi suurem erkkollaste silmadega kakuline. Peas väikesed suletutid, mis on näha siis, kui lind on ärritunud olekus. Kõrvukrätsust eristavad teda veidi pikemad tiivad, mille tagaserv on laialt valge, valkjas on ka linnu kõht (kõrvukrätsul on see viirutatud). Isaslindude keskmine kaal on 295 g ja emaslindudel 335 g. Tiibade sirulaius 90 105 cm. Sooräts tegutseb nii päevasel ajal kui ka videvikus.
Harilikult tekivad ülakehale, sageli ka rindkere ülaosas vanades aknearmides või operatsiooniarmides, mille kohal pahaloomustumine võib ilmneda 1020 aasta pärast. Soodumus keloidide tekkeks on pärilik. Kirurgiline eemaldamine tekitab varasemast suurema keloidi, parema tulemuse annab keloidisisene hormoonisüst. (Bogovski jt 1989.) Healoomulised veresoontepõhised nahakasvajad Naevus flammeus ehk tulisünnimärk või punaneevus on kaasasündinud punase laigu kujuline veresoonekasvaja. Kirurgiline eemaldamine ei anna tavaliselt rahuldavat kosmeetilist tulemust ning seetõttu kasutatakse kõige rohkem laserravi. (Bogovski jt 1989.) Naevus araneus ehk ämblikneevus sarnaneb väikesele punasele ämblikule, mille keskel olevast arterioolist kulgevad laienenud kapillaarid. Tavaliselt esinevad näopiirkonnas, mida vajdusel kõrvetatakse või külmutatakse. (Bogovski jt 1989.)
annaabi.ee 
