Oslo fjordi ümbruses, mis suvel kihab paatidest, on külluses tõendusi Norra viikingipärandist. Pealinnast kirdes taanduvad metsad ja viljakas põllumaa ülevate, 2500 meetri kõrgusele küündivate mägede ning järvede ja jõgedega tipitud kitsaste orgude ees. Oslo on oma nime ajaloos mitu korda muutnud- Oslost Cristianiaks ja siis Kristiaaniaks. 1925 aastal pöördus pealinn tagasi algse nime Oslo juurde. Linnal on võrratu asend. Tema piires võib suvel ujuda Oslo fjordis ja talvel suusatada hästi hooldatud suusaradadel. Oslo kesklinn on koduks muuseumidele ja galeriidele, kuningalossile, parkidele ja avalikele asutustele, kuhu kõikjal pääseb jala. Sadamat kaitseb 14. sajandi kindlus. Suurimad linnad on peale Oslo veel Trondheim ja Bergen. Norra on maailma põhjapoolseim riik, kellel on juurdepääs lahtistele vetele. Selle põhjuseks on passaattuuled, mille Ameerika kontinent üle Atlandi
1883) esimene küps ooper, mille helilooja kirjutas Pariisis 1841. aasta suvel. Lendava hollandlase lugu on kahtlemata võetud Heinrich Heine raamatust "Härra Schnabelewopski mälestused", kuid ooperil on ka autobiograafiline taust – 1839 juunis põgenes Wagner Riiast oma võlausaldajate eest, jäi Põhjamerel tormi kätte ja veetis mitu nädalat Norra fjordides tuulevarjus. See kogemus näib igatahes kajastuvat ooperi kolmandas vaatuses, kus norra meremehed fjordis pidutsevad ja külatüdrukud toovad neile toitu ja veini. Sealt ongi valitud Ninniku esimene katkend. Teine katkend, kus hollandlane ilmub lavale "mustades hispaania rõivastes" (Heinel "in spanisch niederländischer Tracht"), on aga tüüpiliselt wagnerlik enesehävituse-monoloog. Siin esitletakse hollandlast kohe esimeses vaatuses hüüdega "Ihr Welten, endet euren Lauf! Ew'ge Vernichtung, nimm mich auf!", ehk Hanno Kompuse tõlkes: "Maailm, sa käiku lõpeta! Igavene surm, mind hävita
Luuga jõele jõuti juba esimese pealetungi õhtuks. Jamburgi alla jõuti 3. pealetungi päeval. Pärast Jamburgi vallutamist tegi Põhjakorpuse juht oma plaani ümber ja jätkas pealetungi Petrogradile. Kohalik elanikkond tervitas Põhjakorpuse saabumist kui vabanemist. Kohe Põhjakorpuse pealetungi alguses vahetas poolt üks kütipolkudest, 7. armee staap. Juba juuni esimesel dekaadil lähenes Põhjakorpus Petrogradi kaitserajatistele. 13. juunil puhkes Soome lahe lõunarannakul Punamäe fjordis Punaarmee vastane mäss. Edu jäi tulemata seetõttu, et Balti sõjaväelaevastik alustas suurtükitule. Põhjakorpuse lähenemine tähendas Petrogradile seda, et Punaarmee juhtkond oli sunnitud koondama Petrogradi alla rohkem vägesid ja Punaarmee hakkas tasapisi pealetungiga. Eesti Rahvavägi osales selles Jamburgi operatsioonis üsna tagasihoidlikul moel - Juhan Pitka juhtimisel sõjalaevastik võttis sellest osa
annaabi.ee 
