MOTOORNE KOMPONENT. Eriline eriti kasvuperioodil, kui laps uurib ja avastab oma liigutuste võimalusi ja arendab peamisi motoorseid oskusi. Osavus, tasakaal, liigutuste kiirus ja koordinatsioon on fitnessi motoorse komponendi peamised küljed. Osavust hinnatakse testidega, mis nõuavad kiireid liigutusi nt süstikjooks. Tasakaalu hinnatakse testidega, kus arvesse tuleb kogu keha tasakaal. Motoorne fitness aitab teatud määral kaasa kehalisele ja füsioloogilisele fitnessile, lähtudes tervislikkuse perspektiivist. KARDIORESPIRATOORNE KOMPONENT. Kehalise kui ka füsioloogilise fitnessi seisukohalt kõige suurema tähtsusega. Madala submaksimaalse töövõimega isik tunneb varem väsimust ja tal on rohkem probleeme igapäevase eluga toimetulemisega. METABOOLNE KOMPONENT. Tuleneb vastavatest hormonaalsetest mõjudest eriti nendest, mis mõjutavad süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Tuntud on glükoositarbimise paranemine seoses
Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Referaat fitness-poksis Kehaliste võimete arendamine fitness-poksiga Sander Lõuk Juhendaja: Evelyn Sepp Tartu 2008 Sissejuhatus: Fitness-poksi keskendub esimesena fitnessile ning poksimine on sekundaarne, sealjuures kasutades erinevaid poksitehnikaid, viimaks inimene parimasse füüsilisse ja vaimsesse konditsiooni, õppimaks ,,võitlema ilma võitluseta" Fitness-poks, mille käigus tehakse trenni terve kehaga ning mis aitab inimestel saavutada hea füüsilise vormi, on üks kuumimaid uusi trende tänapäevases fitnessimaailmas, millele on kuulsust toonud nii Rocky Balboa kui ka paljud teised, viimati oli poksimine nii populaarne Muhamed Ali ja Joe Frazieri ajal.
sajandi 30.-40. aastatel klassikalise etoloogia printsiipide väljakujunemisega. Järgnevalt on õige lühidalt ära toodud vaid mõned selle arenguloo silmatorkavamad isikud ja etapid. Kohastumus kui tööhüpotees Eelmises peatükis selgus, et käitumisökoloogia peaeesmärgiks on uurida käitumise funktsioone. Käitumisökoloogide poolt püstitatavaks tüüpiliseks küsimuseks on see, kas ja kuidas aitab mingi konkreetne käitumisviis kaasa organismi edukusele olelusvõitluses, tema fitnessile. Järelikult uurib käitumisökoloogia organismide kohastumusi ehk adaptatsioone, nende käitumise adaptiivset väärtust. Kohastumust iseloomustavad järgmised aspektid: Kohastumus on organismile bioloogilises mõttes kasulik, kuna aitab olelusvõitluses paremini läbi lüüa. Näiteks elab joostes ootamatuid siksakke tegev jänes suure tõenäosusega vanemaks ja saab rohkem järglasi kui otse jooksev jänes, kuna kiskjal on esimest raskem kinni püüda.
annaabi.ee 
