kogutakse müügi kogustelt. Tulu prognoosimine on keerulisem, kuna müügikogused ei ole ette teada, tegemist ei ole esmatarbekaubaga ning inimeste tarbimisharjumused võivad ajas muutuda (seda mõjutavad nt üldine majanduse olukord, inimeste sissetulekud, kohustused jne). Fiskaalne neutraalsus (võrdsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata, kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu mõjuva põhjuseta: maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus ei ole fiskaalselt neutraalsed. Alkoholiaktsiisi puhul on võimalik maksust kõrvalehiilimine: võib levida salaalkohol, mille pealt aktsiisimaksu ei maksta. Seega võib väita, et tegemist ei ole fiskaalse neutraalsusega. 5 Ujuvus, paindlikkus (efektiivsuse kriteerium) Kas maks on võimeline pidama sammu inflatsiooni ja majanduskasvuga. Alkoholiaktsiisi näol
maksumaksjate ees (l6p52-57); Maksude kehtestamisel peab analüüsima: Kogutavust- Kui kerge on makse koguda ja missugune on maksude võime genereerida soovitavat tulu. Tegemist on eelkõige administratiivse teostatavuse ja efektiivsuse kriteeriumiga. fiskaalset neutraalsust- Kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu ilma mõjuva põhjuseta. Maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus, ei ole fiskaalselt neutraalsed. Tegemist on võrdsuse kriteeriumiga. Ujuvust- Kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu ilma mõjuva põhjuseta. Maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus, ei ole fiskaalselt neutraalsed. Tegemist on võrdsuse kriteeriumiga. Jaotuvuse efekti- Maksu mõju erinevatele elanikkonna gruppidele. Kellele avaldab maks mõju, kas madala sissetuleku või kõrge sisstulekuga isikutele? Tegemist on eelkõige võrdsuse kriteeriumiga
6 Töötute kaitse “kuldajal” (1960-80, Euroopa). Töötute kohtlemine “väärikate kodanikena”: Väärtused: deservingness, compensation, social risks. Töötu oli sotsiaalselt kõrgema staatusega kui marginaal, kõrged ja pikad hüvitised (kuni 80% palgast, 2-3 a.) Rahastamise põhimehhanism sotsiaalkindlustus: Juurdepääs lepingu alusel, eristatud üldmaksudest fiskaalselt ja administratiivselt (+ riigi subsiid), sissemakseid käsitleti kui individuaalset hoiust. Hüvitise saamiseks olid alati teatud tingimused: Kindlustusstaaž, registreerimine tööbüroos, töö vastuvõtmise kohustus, nende tingimuste karmistamine on üks märk paradigma muutumisest. Uus poliitikaparadigma (al. 1990) “Liquid labour” uued sotsiaalsed riskid: full time vs part-time or flexitime, payd work vs voluntary work and leisure