moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. Koniidid idanedes moodustub hüüf, sellest areneb esmalt substraadimütseel. Selle pinnale hakkab moodustuma õhumütseel, mille hüüfitippude fragmenteerudes moodustuvad spoorid ehk koniidid. Koniidid on paljunemisvahenditeks. (NT: Penicillium- hallitusseen) Omapäraselt paljuneb üks suurimaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda
Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikeste kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlpsasti tuulega. Paljud bakterid paljunevad ka pungumise teel. Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pung eraldub emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Huvitavalt paljuneb Epulopiscium fischelsonii , kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu ,,sünnitajabakteriga". 96. Kui kiiresti bakterid paljunevad? Millest sõltub paljunemiskiirus? Kiiresti kasvavatel bakteritel on generatsiooniajaks 15-20 minutit. Generatsiooniaeg sõltub mikroobist, aga ka keskkonnatingimustest. Enamikul bakteritel on generatsiooniaeg ca 1 tund. 97. Mis on generatsiooniaeg?
Ka pärmid paljunevad pungumise teel. Aga on ka nöörduvaid pärme(fission yeasts), nagu Schizosaccharomyces pombe. Bakteritel tuntakse aga ka keerulisemat paljunemist. Niitjad tsüanobakterid ja Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon paljunevad liikumisvõimeliste paljunemisrakkude- goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid. Omapäraselt paljuneb üks suuremaid baktereid Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Kui kiiresti bakterid paljunevad? Generatsiooniaeg erinev. Enamustel 1h. Millest sõltub paljunemiskiirus? Mikroobi liigist ja keskkonnatingimustest (temp.) E. coli gen aeg on 5,5 kraadi juures 5 ööpäeva, 37 kraadi juures 20 min Mis on generatsiooniaeg? Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis. Mida
omavad vibureid.Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlbsalt tuulega. o Pungumine - (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces) Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. o Omapäraselt paljuneb suurim bakter, Epulopisicum fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. "sünnitajabakter" o Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda
Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium, Planctomyces). Ka pärmid paljunevad pungumisega. Osa niitjaid tsüanobaktereid paljuneb niiditükikeste e. hormogoonide abil (nt. Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon). Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega (spooridega). Omapäraselt paljuneb suurim bakter Epulopiscium fischelsonii, kelle emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, mis väljuvad pilu kaudu tema rakul. Seega on tegu "sünnitajabakteriga". Generatsiooniaeg on aeg, mis kulub rakkude arvu kahekordistumisele populatsioonis. Mida lühem g, seda kiiremini rakud jagunevad. 88. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite arengutsükkel. Vegetatiivsed rakud keskkonnatingimuste halvenedes hakkavad
Hormogoonid liiguvad libisevalt. Hormogoonidega paljunemine on näidatud ka perekonnal Leucothrix. Goniid- niitjate bakterite liikumisvõimelised paljunemisrakud. Koniid- mittesugulise paljunemise spoorid aktinibakteritel. Pungumine- Planctomyces. Pung moosustub otse emarakule, hiljem kasvab emaraku suuruseks. Pungaarmid- tekib kui pung eemaldub emarakult; kui emarakule enam pungaarme ei mahu, siis see sureb (pärmid!). Pungaarmi kohas on kitiin (pärmid!). Epulopiscium fischelsonii- emarakus moodustuvad elusad tütarrakud, väljuvad pilu kaudu. Sünnitajabakter. Omapärane paljunemistsükkel on bakterite parasiidil Bdellovibrio bacteriovorus. See bakter tungib ohverbakteri periplasmasse (G(-) bakterid) ja hakkab seal kasvama peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on
annaabi.ee 
