ja Kaius. Pärast liitumist EL'iga, mis tõi kaasa põllumajandustoetused, on osa tootjatest suuremaks ja edukamaks muutunud, ent enamus tootmisest on väike- ettevõtete käes. Üks tähtsaim ettevõte on ilmselt NSVL'i ajal loodus rahvusvaheliselt rajatud värvide-lakkide tootja - ES Sadolin. Teine tundud ettevõte Raplamaa tööstuse on olnud juba astaid Järvakandi klaasitehas. Tänapäeval toodetakse Järvakandi Klaas AS tehastes pudeleid. Raplamaa teiste tuntumate firmadena võib välja tuua vannitoamööbli tootjat - Balteco Mööbel AS, põllumajandusettevõtet - Raikküla Farmer, teederajaja - Rapla Teed OÜ ja pärmitootjat - Salutaguse Pärmitehas AS. Samuti on Raplamaal edukas kütusemüüja HEPA OÜ. Põllukultuuridest kasvatatakse enim teravilja ja rapsi. Loomakasvatus rajaneb veisi-ja sealihal. Samuti on lehmakasvatus arenenud ning müüakse palju piima välja kui ka müüdakse kohalikele. RAHVASTIK
osalesid ärimaailmas kas reaalselt või kontseptuaalselt. 80ndatel aastatel kui lääne majandusmulli tuli esile uus põlvkond kunstnikke, kelle seisukoht oli siis hoopis teistsugune. Tagantjärgi nimetatakse neid postmodernistlikeks kunstnikeks, tegutsesid Reagani-Thatcheri aegse majandusbuumi tingimustes. Nad samastuvad ärimaailmaga, võttes omaks firma identiteedi, firma nime, indiviidina jäädes anonüümseks. Selliseid firmasid asutati fiktiivsete firmadena, mis väliselt meenutavad korporatsioone, mängivad nende reeglite järgi, kui süveneda, osutusid fiktsioonid. Teine variant, et need ongi reaalsed firmad, mis siis mängivad ärimaailmas päris reeglite järgi. Hans Haacke CBS tuhatoos, 1995 Kunstnike asutatud kontseptuaalseid firmasid: - Fi$h Handel & Servaas (Holland) – fiktiivne, viskab nalja ärimaailma üle, sealsed kalapüügivahendid on puhtalt
Perfomance, The Free Press, 1985). Porteri teooria aluseks on väärtusahela kontseptsioon (value chain). Väärtusahel on jada omavahel seotud tegevusi, mis loovad väärtust. Tarnijad--> firrna--> klient. Väärtusahelat saab kasutada konkurentsieelise võimaluste leidmiseks ja mõistmiseks ning kuidas need võimalused mõjutavad väljamüügiväärtust. Väärtusahela kontseptsioon lubab vaadelda tegevusi, mis igas firmas aset leiavad ja kuidas need omavahel seotud on. Esimeste firmadena kasutasid väärtusahela kontseptsiooni oma konkurentsistrateegia väljatöötamisel. Väärtusahel koosneb primaarsetest e. põhitegevustest ning sekundaarsetest, ehk toetavatest tegevustest. Iga kommertsettevõtte väärtusahelas on köik mainitud tegevused olemas, tegevusalati sõltuvalt erineva osatähtsusega. Näit. tootmises ja teeninduses omavad suurimat tähtsust operatsioonid, pankades marketing ja müük, hulgifirmas hanke- ja jaotuslogistika, restoranides teenindus
annaabi.ee 
