Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"finnideks" - 3 õppematerjali

Lapi keeled
8
ppt

Lapi keeled

· Saami keele murdeid on eristatud kuni kümme. · Lõunamurded ehk rootsisaami murded: lõunamurre (jaguneb Jämtlandi ja Åsele murrakuks), uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.

Eesti keel → Eesti keel
8 allalaadimist
Saamide kultuur-keel ja olemus
14
odp

Saamide kultuur, keel ja olemus

SAAMID Mariliis Kallion TKog 10 A 2012 Nimetus Enesenimetusteks on saam´ ja saamm´lja sabme, sabmelas. Teised rahvad on saame kutsunud fennideks (finnideks) ja hiljemalt 12. sajandist lappideks. http://1.bp.blogspot.com/_CrXKZd0 a_9Y/TJY6znpeIuI/AAAAAAAAAMk /MgPnDXU4kNY/s1600/Nenets_Chi ld.jpg Asuala Saamid on väheseid maailma põlisrahvaid, kelle põline asuala ei moodusta tänapäeval territoriaalset tervikut, vaid on jaotatud nelja riigi vahel-Norra, Rootsi,

Eesti keel → Eesti keel
11 allalaadimist
Soome-ugri rahvakultuur
87
docx

Soome-ugri rahvakultuur

on mansisid, kes täidavad usulisi kombetalitusi. Saamid Marju Peterson NIMETUSED Juba vanadest ajalooallikatest võib leida saamide tänapäevase enesenimetuse, mis leidub enam-vähem ühesugusel kujul kõigis saami keele murretes: näiteks põhjamurdes sábme, sábmela´s, pl. sámit, idamurretes saam, samlan´c, pl. saml'a. Antiikajast alates on muud eurooplased saame nimetanud ka fennideks või finnideks. Esmakordselt mainitakse saame fennide nime all Tacituse 98. aastal ilmunud teoses ,,Germania", vastandades nende kehva, kuid rikkumatut loodusrahva elu rikutud lääne tsivilisatsioonile. 555. aastal mainib kreeklane Prokopius Thule elanikke skritifinne. 53 Skridfinne mainib ka Paulus Diaconus umbes 750. aastal kui jahimehi ja suusatajaid. Finnide või fennidena olid saamid tuntud ka viikingitele. 13

Kultuur-Kunst → Kultuurid ja tavad
34 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun