ajasõnu(ees, läbi, vastu), nimisõnu, sõnu pole/polnud. Kõnes on sõnu, mis rikuvad kirjakeele liitsõnamoodustuse põhimõtteid. Sõnu hääldatakse kõnes tihti kokku ning need võivad jääda püsivateks. Kõnekeele sagedased erisõnad: kesse, misse, eksju, ahsoo, jajah, onju, eksole, misasi, ingliskeel, nono, etet. Eesti suulineja kirjalik keel 2: kvalitatiivne süntaks Grammatiline lause sõnade ja fraaside moodustatud grammatiline tervik, mille tuumaks finiitverb ja mille osade vahel on erinevaid grammatilisi suhteid. lausesulam/tihvtlause kaheverbiline prosoodiline tervik, keskel ühine osa tihvt, (peegelkonstruktsioon: see on bluffimine on see) Eesti netikeel Netis kasutatava keele uurimine kasutatakse erinevaid klassikalisi keeleuurimise viise, eelkõige korpusepõhised uuringud, oluline on suulise ja kirjaliku keele taust, uuringuid vähe, eestis uuritud, kommentaarides, reidis, jututubades, msnis.
SÜNTAKS 28. Süntaksi uurimisvaldkond. Lause mõiste. Süntaksi e lauseõpetuse uurimisobjektiks on lausete ehitus. Lause on grammatika e keele struktuurilise organiseerituse suurim üksus. Minimaalne täielik lause koosneb tüüpiliselt finiitverbist (verbi pöördelisest vormist) ja selle juurde kuuluvatest nominaalsetest liikmetest. Nominaalne lauseliige (subjekt e alus, objekt e sihitis, adverbiaal e määrus jne) on lause osa, mille keskmes on harilikult nimisõna e substaantiiv. Finiitverb ja nominaalliikmed moodustavad struktuuri, mille osad sõltuvad üksteisest. Vaeglaused - puudub finiitverb; nt tervitused, pealkirjad, väljendid (Tere; suur allahindlus; jne) Tekstiellipsid - lauseliikmeid võib ära jätte kui kontekst annab piisava informatsiooni. 29. Lause moodustajastruktuur. Lausel on hierarhiline struktuur. Strukturaalne süntaks uurib lause moodustajat. Nende leidmiseks kasutatakse kontrollvõtteid, mis põhinevad sõna ümbruse arvestamisel
mis on pigem tekstuaalsetes kui süntaktilistes suhetes järgneva lausega. · järgneb lause, kus sama teema on esitatud samaviitelise asesõnaga · K: aga see pilusilm (.) see nüd küll sinna viie hulka ei kuulu ma peaks ütlema /---/. Lausesulamid: · kaheverbilised lausungid, mis moodustavad prosoodiliselt voolava terviku, kuid rikuvad põhimõtet, et lauses võib olla vaid üks finiitverb · Samad verbid või sünonüümid/erinevad verbid · Ühine osa lõpetab alguslause/ei lõpeta · Ühine osa samas rollis verbide juures /erinevas rollis Peegelkonstruktsioonid: · kule ma ei `tea `täna oli täitsa jube `trenn oli. · /--/ (0.8) no ta oli kaksteist aastat istus `kinni. (.) Kahele poole vaatavad konstruktsioonid: · kas sis on: mingit nagu: (.) `ööelu toimub ka seal et oskate `öelda mingit a) sõnaotsimise vahend
annaabi.ee 
