Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"finantstehingutelt" - 3 õppematerjali

Raha-finantsinstitutsioonid ja turud-
18
docx

Raha, finantsinstitutsioonid ja turud

Omakapitali osakaal on suhteliselt väike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav mõju maksevõimele. (Klientide hoiused 63,2%, KP'de ja KA'te hoiused 14,4%, Väärtpaberikohustused 9,9%, Omakapital 9,5%, Muud kohustused 3%) 6. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Kasumiallikate struktuuris domineerib puhas intressitulu, mängivad suurt rolli võetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus. Kulud on suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, üld- ja halduskulud). Oluliseks kulukirjeks on vara väärtuse langus. (Intressitulu 49,7%, Muud tulud 32%, Teenustasutulu 14,5%, Tulu finantstehingutelt 3,1%, Tulu finantsinvesteeringutelt 0,7%. 7. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Finantsriskid: krediidirisk, likviidsusrisk, intressimäärarisk, välisvaluutarisk, hinnarisk

Majandus → Majandus
176 allalaadimist
RAHANDUSE ARVESTUS
25
docx

RAHANDUSE ARVESTUS

finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud:  Intressitulu  Dividenditulu  Teenustasutulu 13  Tulud finantstehingutelt Kulud:  Intressikulu  Teenustasukulu  Halduskulud  Vara väärtuse langus 39. Investeerimisasutuste liigitus FONDIVALITSEJAD – AS, mille põhiline tegevusala on fondide või väärtpaberiportfellide valitsemine  Fondi aktsiate või osakute väljalaske korraldamine  Fondi vara investeerimine  Fondi vara üle arvestuse pidamine INVESTEERIMISÜHINGUD – AS, mille püsiv tegevus on osutada investeerimisteenuseid

Majandus → Rahanduse alused
7 allalaadimist
Raha ja pangandus
32
docx

Raha ja pangandus

Kaasatud finantsressursside struktuuris domineerib voorkapital, sh klientidelt kaasatud hoiused, millel on suur moju krediidiasutuse likviidsusele. Omakapitali osakaal on suhteliselt vaike (tavaliselt alla 10% passivast), millel on otsustav moju maksevoimele. 37. Krediidiasutuse kasumiallikate struktuur Krediidiasutuse kasumiallikate struktuuris: • domineerib puhas intressitulu; • mangivad suurt rolli voetavad ja makstavad teenustasud, samuti finantsinvesteeringutelt ja finantstehingutelt saadud tulemus; • on kulud suures osas seotud inimkapitali kasutamisega (palgakulu, uld- ja halduskulud); • on oluliseks kulukirjeks vara vaartuse langus. 38. Krediidiasutuse peamised riskid (põhivormi järi) Pohivormi jargi: •• finantsriskid holmavad riskitegureid, mis puudutavad nii rahavoogude stabiilsust kui ka aktiva-passiva ning bilansivaliste tehingute juhtimise oskust. Pohilisteks finantsriskideks on krediidirisk (credit risk), likviidsuserisk (liquidity risk),

Majandus → Raha ja pangandus
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun