Vol.127, 7595 10 Steiner, R. (2003) Inter-municipal cooperation and municipal mergers in Switzerland, Public Management Review, Vol. 5, Issue 4, 551571 11 Christoffersen, H., Larsen, K. B. (2007) Economies of Scale in Danish Municipalities: Expenditure Effects versus Quality Effects. Local Government Studies, vol 33, no 1, pp 7795. 12 http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=16671 Teaduskirjanduses on omavalitsuse suuruse ja finantssuutlikkuse kohta erinevaid seisukohti. Ühel meelel ei olda ka laialt levinud arvamuse suurem omavalitsus on mastaabiefektist tulenevalt efektiivsem osas. Kui Neil Marshall väidab13, et kõigi riikide kogemused kinnitavad ühinemisest tulenevat kulude kokkuhoidu, siis Katsuyama14 ja Southwick15 leiavad, et see kehtib vaid teatud omavalitsuse suuruseni nende hinnangul 20 000 25 000 elanikuni. Eesti autorid16 on oma
ettevõttel. Tasulise veoseveo korraldamiseks peavad vedajal olema ühenduse tegevusluba (edaspidi tegevusluba) ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (edaspidi ärakiri). Ärakiri on dokument, mis tõendab tegevusloa omaja õigust kasutada ärakirjale kantud sõidukit tegevusloaga lubatud autoveol. Ärakirja nõue kehtib autole või autorongile, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Vedaja peab vastama finantssuutlikkuse nõudele., s.t. tema käsutuses peab olema igal aastal omakapitali ühe kasutatava sõiduki kohta vähemalt 9000 euro ulatuses ning 5000 eurot iga järgmise kasutatava sõiduki kohta. Kui äriregistri teabesüsteemis avaldatud majandusaasta aruanne ei ole kehtiv või omakapital ei ole piisav, siis esitatakse vajaliku omakapitali olemas-olu tõendav bilanss koos juhatuse liikme ja raamatupidaja kinnitusega kinnitusvorm, mis on kättesaadav ERAA kodulehe kaudu (Ühenduse tegevusloa...).
üksuste poolt võetavad kohustused Rahandusministeeriumiga. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste täpsema loetelu ja kohustuste võtmise kooskõlastamise taotluse esitamise ning taotluse hindamise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Rahandusministeerium hindab valla ja linna ning nendest sõltuvate üksuste finantssuutlikkust nende esitatud andmete põhjal. Finantssuutlikkuse hindamisel analüüsitakse, kas struktuuritoetuse, Euroopa Liidu muu toetuse või muu välisabi toetuse omafinantseeringut on võimalik tagada ilma lisakohustusi võtmata, sealhulgas ülejäänud investeeringute, välja arvatud riigieelarvest või avalik õiguslikelt juriidilistelt isikutelt investeeringuteks saadava toetuse omafinantseering, mahtu vähendades, tegevuskulusid ületavate tegevustulude, eelarves kavandatud reservfondi või hoiustel olevate vabade vahendite arvelt. Kui